Kakora logo kujutab endast mustal taustal valget lahtise peopesaga paremat kätt, mille igas sõrme otsas on musta värviga kujutatud lahtine silm. Sama silm on suurelt ka käe peopesas. Logo on ruudu kujuline ja käsi on näha kuni randmeni. Logo allääres on valgel taustal mustaga kirjutatud suurtes, paksudes trükitähtedes KAKORA.
 
 

Loomingu võistluse „Nägemiseni, ütles pime...“ tulemused

01.09.2012 / 22:12

10.1.2012. kuulutas MTÜ Kakora avatuks loomingu võistluse ”Nägemiseni, ütles pime….” Töid oli aega kirjutada ja žüriile esitada 10.7.2012. Selleks ajaks oli laekunud töid viielt autorilt ja veel tõi post augusti alguseks töid ühelt autorilt. Kokku saadi autoritelt 14. võistlustööd.

MTÜ Kakora poolt tänan kõiki autoreid ja soovin edaspidiseks jõudu osalemiseks uutel loomingukonkursitel!
Palju-Palju Õnne Autoritele julguse eest.
Kõigile autoritele saadame postiga auhinnad koju!
Järgnevas žürii otsuses on arvestatud autorite soove osaleda varjunime all.

Loomingu võistluse ”Nägemiseni, ütles pime” žürii otsus.

I Kategooria ”Nägemiseni, ütles pime….”

1.  koht; varjunimega Taraxacum, mille tagant paljastus Mirja Räpp, võistlustööga ”Pange ta siia istuma”
Žürii kommentaarid:
Hästi teemast kinni pidades kirjutatud tõetruu, kaasahaarav ja õpetlik jutt. Autor tunneb väga hästi pimeda inimese probleeme ning mõtteid. Tal on väga hea stiil ja kujundite loomise oskus. Juttu võiks pakkuda avaldamiseks ajakirjale „Valguse Kaja“.
Lugu „Pange ta siia istuma“ on väärt lugemine, mis avardaks oluliselt tõenäoliselt ka nägijast lugejate silmaringi. Loos pole kirjanduslikke liialdusi, ta on otsekohene ja asjalik lühijutt. Pealekauba veel kirjeldab ta olukorda, mis on kahjuks nii mõnelegi inimesele pimedate seast liigagi tuttav. 
See teema käsitleb nägemispuudega inimeste probleeme, millega tuleb väga tihti meie ühiskonnas kokku puutuda. Teema iseenesest on huvitav, kuid liiga pikad ja niisugune ülepaisutatud värvikas lauseehitus on lugemisel-kuulamisel väsitav.
Töö on reeglitekohaselt korrektselt vormistatud.

2. koht; varjunimi Kannel, mille tagant paljastus Jaanus Riimets, jutustusega ”Jüriööd”
Žürii kommentaarid:
Teema läks hinge ja käsitleb väga sügavalt just nägemispuudega inimeste elu-olu erinevatel ajajärkudel. Inimesed, kes ei näe, on võimelised õppima ja arenema ning läbi raskuste  toimetulema, armastama ja olla armastatud. Väga hästi ülesehitatud kümne aasta tsüklitega. Sõnastus konkreetne, lauseehitus korrektne.
 „Jüriööd“ on läbimõeldud ja korralik lugu, sisukas lühijutt. Kuskil pole liigset kiirustamist, lugu arendatakse ladusalt ja korralikult.
Huvitav võte on sündmuste esitamine kümneaastaste vaheaegade järel jüriöödel. Lugedes on tunda, et jutt ei põhine tegelikkusel. Nii ei ole pimeda Georgi ja vaegnägija Rrebeka kohtumine jõe ääres täiesti usutav. Aga ka niisugune õnneliku lõpuga jutt on üks võimalikest võistluse teema lahendustest.

Kolmandat kohta Selles kategoorias otsustas žürii mitte välja anda.

II Vaba kategooria

1. koht; varjunimi Taraxacum, kelleks on  Mirja Räpp, tööga „Usuvad, ei usu“
Žürii kommentaarid:
Vallatu jõulumuinasjutt, mille lugemine tekitas mõnusa tunde ja tõi naeratuse näole. Juttu võiks pakkuda avaldamiseks lasteajakirjale, jõuluaegsele ajalehele või ajakirjale „Valguse Kaja“.
Huvitav lugu, mis sobib väga hästi kategooriasse, on hästi kirjutatud ja meeldiv lugeda.
Hea ladus väljendusoskus ja mõttelend. Tekitab kujutlusvõimet. 
Vormistatud korrektselt.   

2. koht; varjunimega Reliis, töö „Ma maalisin värve unenäos“
Žürii kommentaarid:
Väga hästi on edasi antud unenäos üleelatud tunded ja tegevused. Lauseehitus meeldivalt värvikas ja kujundlik. Lugedes-kuulates teema viib iseenesest sinna unenäosse kaasa. Väga haarav. Korrektselt vormistatud.
„Ma maalisin värve unenäos“, osati vabakategoorialine, ehkki ka tugevasti pimedust puudutav. Loos on niipalju sõnamänge, et põhiline mõte võib üldse kaotsi minna. Ehkki lõpuks võetakse asi motona kokku, on lugu mõnedes kirjeldavates kohtades häguselt pikk, ehkki huvitav on lugeda ka midagi niisugust. Samas on lool oluline sõnum, hoida alles ilusaid mälestusi. 
Autor on esitanud töö avatud kategoorias, kuid väga hästi võinuks see olla ka kategoorias „Nägemiseni, ütles pime...“. Ka viidatud kategoorias olevana hindaksin seda 2. koha vääriliseks.
Kirjutajal on väga suur sõnavara ja väga hea kujundite loomise ning pimeda inimese tunnete kirjeldamise oskus.

3. koht; varjunimi Teram, kes on Maret Iila, tööga „Usalda armastust ka siis...“
Žürii kommentaarid:
Lugu on lihtne, südamlik ja siiras. Lugedes-kuulates tekitab kaastunnet ja paneb mõtlema armastuse erinevatele tahkudele.
Lugu oli kaasahaarav, oluliselt parem lugeda, kui päris 1. Kategooriasse paigutatud arvamusavaldus. Ehkki ka siin kumas läbi 1. Kategooria mõju, jäin isegi mõtlema, kas tegemist on avatud kategooria jutustusega, oli lugemine meeldiv. Memuaaristiilis lugusid, kui nad on hästi kirjutatud, on hea lugeda.
Tõsielul põhinev jutt.
Autor võiks ka edaspidi jutte kirjutada.

III kategooria, Luule

Selles kategoorias otsustas žürii esimest kohta mitte väljaanda.

Luule hindamine, eriti kui pole ise tunnustatud luuletaja või ei oska öelda, kuidas peaks tegema või kui ka ei taha, on iseenesest raske.

2. koht; varjunimel Susanne Suvi, autoriks Janne Jerva, tuli luuletus „Lugu mida polnud“
Žürii kommentaarid:
Hea lugemine, rütmikas, hoogne aga väga julm.
Erilisena jäi mällu meeleolumuutuse toonud viimane salm. Luuletust võiks pakkuda avaldamiseks ajakirjale „Valguse Kaja“.

3. koht; varjunimi Taraxacum, Mirja Räpp, saavutas luuletus „Aeg“.
Žürii kommentaarid:
Ei ole kahjuks nii kõva luule asjatundja,
et täpselt öelda, mis stiilis on luuletus „aeg“ kirjutatud, aga omapärane peaaegu puuduv rütm ja aja võrdlus rattaga annavad sellele kindlasti omanäolisuse.
Seda lugedes hakkasin ka ise mõtlema selle üle, kuidas ajaratas muudkui ringi käib ja käib. Pantud kaasahaaravalt mõtlema.
Huvitavalt seatud riimid. Luuletust võiks pakkuda avaldamiseks ajakirjale „Valguse Kaja“.

Autorile Pöiallisi, otsustas žürii anda ergutusauhinna.

Kuigi MTÜ Kakora loomingu kirjutamise võistlus ei andnud piisavalt materjali antoloogia koostamiseks, on esitatud tööde hulgas mitmeid trükis avaldamist väärivaid.
Kui edaspidi korraldada veel taolisi võistlusi, võiks kaaluda eraldi jutu- ja luulevõistluste korraldamist. Žürii liikmena ei olnud luuletuste kohta arvamuse avaldamine eriti lihtne.

1.9.2012 žürii koosseisus Jürgen Dengo Tartust, Juta Adams Pärnust ja Priit Kasepalu Tallinnast.

Kakora MTÜ
Sülvi Sarapuu

© 2008-2024 E-mail: sylvi.sarapuu@gmail.com