Jõhvis sai kombata pimedate raamatuid

Sülvi Sarapuu, kes on MTÜ Kakora (lühend sõnadest „kaunis“, „kombatav“ ja „raamat“) asutaja, ütleb et kombatav raamat annab pimedatele ettekujutuse ümbritsevast. „Kompamine aitab luua käe ja silma koostööd. Raamatus kasutatavad haagid, aasad, lukud ja taskud aitavad kaasa peenmotoorika arendamisele“, räägib Sarapuu.

Väikelapsena väärravi tagajärjel nägemise kaotanud naine mäletab oma esimest kokkupuudet kombatava raamatuga 1989. aastal. „Ka pime ema tahab oma lastele raamatuid ette lugeda. Mul kulus esimese kobatava raamatuga kokkupuutest mõtteni, et ma võin ju ise ka selliseid valmistada, 12 aastat,“ räägib Sarapuu, kes ühest nägijaist õe ja tütrega väga erilisi raamatuid valmistama asus.

Esimeseks kodumaiseks kombatavaks raamatuks sai „Tõmblukuga kass“, millele järgnes raamat „Jäljed“. „Sellise raamatuta on pimedale raske seletada, millised on loomade jäljed. Samuti andsime järgnevalt välja kujundeid tutvustava raamatu,“ räägib Sarapuu.

2005. aastal valmis näitus seni ilmunud kombatavaist raamatuist, kuhu sattus Tallinna ülikooli käsitöö ja kujunduse didaktika õppetooli lektor Tiia Artla. Pärast seda kohtumist on ka tudengid kaasatud kombatavate raamatute valmistamisse. Praeguseks on pimedate raamatukogus ligi 100 sellist teost.

Kakora raamatud on osalenud ka mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja saavutanud äramärkimise osaliseks. „Prantsusmaal on küll konkursi üks kriteerium, et raamatuid saab ka tiražeerida, aga meie teosed on selleks liiga unikaalsed,“ ütleb Sarapuu.

Kohtumisel Jõhvi keskraamatukogus jagati nägijaile prille, mille abil saab ettekujutuse vaegnägemise kümnest eri vormist. „Juba kombatava raamatu nägemine avardab nägija maailmapilti ja annab aimu hoopis teistsugusest maailmast kui on nägijate oma,“ ütleb Jõhvi keskraamatukoguhoidja Anne Kippar.