Nägemispuudega kunstnike meelemaastikud Kondases

Maarit Hedman on töötanud eri koolides kunstiõpetajana ning juhendanud erivajadustega harrastajate kunstikursusi.

Sai elult kõik tagasi
Pärast haigestumist on Maarit Hedmani nägemine nii palju halvenenud, et ta näeb ainult kogusid otsekui läbi paksu udu ja veidi valgust. Värve ei erista ta enam üldse.
Ta võrdleb oma praegust maalimist söögitegemisega: sorts seda ja tsipake toda, näpuotsaga veel midagi ning valmis ta ongi. Maarit Hedman on öelnud, et kui ta sai tagasi võimaluse maalida, tundus, nagu oleks ta elult kõik tagasi saanud.

Tilanto Ismo töötas 25 aastat sisustuse ja mööbli turustuse ja müügi alal. Alates 1999. aastast jäi ta nägemise tõttu invaliidsuspensionile.

Otsekui kingitus
Üle kümne aasta üritas Tilanto Ismo toime tulla nägijate seaduste järgi, kuid pärast rehabilitatsiooni hakkas talle avanema uus maailm ning ta julges oma puudega tõtt vaadata.
Ta pani tähele, et on võimeline veel midagi kaamerasilma kaudu nägema, ning see julgustas teda pildistamist proovima. Fotoaparaat oleks justkui tema nõrku silmi asendanud ning digikaamera kasutuselevõtmine võimaldas tal pildistatut suurel ekraanil näha.

Kokkuvõtvalt ütleb Tilanto Ismo, et nägemise kaotus on olnud otsekui kingitus, mis on andnud talle uue, loova ja võimalusterikka elu.