Uuringu kokkuvõte

Uuringu-projekt ”Nägemispuuetega inimeste võimalused ja vajadused hariduses, tööelus, sotsiaalteenuste ja toetuste kasutamisel ning osalemine kultuuris, spordis ning ühiskondlikus ja vabatahtlikus tegevuses aastatel 2016-2018”.

Tellija/vastutav läbiviija: Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit (ENKL) MTÜ/ Sülvi Sarapuu.
Toetaja: HMN, Sotsiaalministeerium

Uuringu vajadusest. Eestis puuduvad põhjalikud uuringud nägemispuuetega inimestest. Selle tulemuseks on olukord, kus Eesti poliitikate kujundamisel ei osata piisavalt arvestada antud, spetsiifilise puudeliigi eripäradega ning ka spetsiifilisele sihtrühmale suunatud poliitikad pole piisavalt adekvaatsed ega eeldatud tulemuste poolest jätkusuutlikud.

Uuringu eesmärk: saada ülevaade nägemispuudega inimeste olukorrast Eestis läbi kolme fookuse: 1. osalemine haridus- ja tööelus, 2. sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutamine ning 3. osalemine kultuuri-ja sporditegevustes, ühiskondlikus ja vabatahtlikus tegevuses.

Uuringu kokkuvõte.

Taust. Nägemispuudega inimesi on Sotsiaalministeeriumi andmetel 2017 esimese jaanuari seisuga 7194, millest lapsed kuni 17 aastaseid 461, seega 6733 inimest registreeritud, kellel on tuvastatud nägemispuue, nägemis-kuulmispuue, nägemis-liikumispuue, nägemis-vaimnepuue, nägemis-liitpuue.
Organisatsioonidesse on koondunud neist vaid umbes 1800 ehk umbes 27% inimest üle Eesti.
ENKL otsustas ja on tänase seisuga läbiviinud HMN Sotsiaalministeeriumi toel 100 küsimusega uuringu üle Eesti 240 vastajaga. See moodustab registreeritud nägemispuudega inimeste arvust 3.6% ja organisatsioonidesse kuulujatest 13.3%, mis on teadaolevalt suurim nägemispuudega inimeste hulgas läbiviidud küsitlus Eestis. Küsimuste esitamisel ja täitmisel on abistanud väga tublid küsitlejad Kaili Mikk Tartust, Maimu Guzikova Narvast, Liivi Vahter Kuressaarest ja Silver Pulk Pärnust.

100 küsimust Eesti sajandaks sünnipäevaks. Kuigi see polnud nõnda alguses mõeldud, siis nii vaid läks ja valmis saime tulemused alles sel aastal.

Jagasime küsimused osadeks: küsimused 1-12 hõlmasid üldandmeid (240 responses); 13-45 tööeluga seotud küsimused (79 vastajat 240-st); 46-62 käsitlesid haridusega seotud teemasid (8 vastajat 240-st); 63-76 katsid küsimusi riiklike ja KOVide pakutavatest sotsiaaltoetustest ja teenustest; 77-91 käsitlesid osalemist kultuuris ja spordis, 92-99 osalemist ühiskondlikus elus ja vabatahtlikus töös ning info saamist, 100-s küsimus toob esile vastajate soove ja nägemusi tulevikust.

ÜLDANDMED
Vastanute sotsiaalne profiil (sugu, vanus, puue, haridus, tööhõive).
240 vastanu hulgas on 153 naist (63.7%) ja 87 meest (36.3%). Vanuseliselt oli 19-45 aastaseid 47 inimest (19.6%). Kõige suurem vastanute eagrupp on 46-75: 158 inimest (65.8%) ja väikseim 76 ja vanemad: 35 inimest (14.6%). Vastajatest 40% ehk 96 inimest on vanuses 66 ja enam, töö- ning õpiealisi on 60% ehk 144 vastajat.
Vastajatest 88 ehk 36.7% pidas ise ennast pimedaks ja vaegnägijaks 152 inimest ehk 63.3%, mis näitab seda, et vaatamata tegelikule pimedusele ise ennast ei klassifitseerita või ei tunnistata pimedaks.
Kui küsimus puudutas puude raskusastet, jagunes 240 vastajat järgmiselt:
Sügav 133 (55.4%),
Raske 64 (26.7%),
Keskmine 35 (14,6%),
Puue puudub 8 (3,3%)
Nägemispuudega vastanuid on 161 inimest ehk (67.1%) ja erinevate puuete kooslused mahtusid 79 inimese vastustesse.
Haridus: 240 vastajast 92.8% ehk 221 inimesel on keskharidus; kõrgharidus on 21.2% ehk 47 vastajal. 7.2% on põhi ja kutseharidusega. Käesoleval hetkel õpib Haridus-, Teadusministeeriumi andmeil 24 nägemispuudega inimest kõrgkoolides ja 8 õppurit kutsekoolides.
Lõpetamata haridustee on vastanutest 23 ja peamiseks põhjuseks tervise halvenemine ning majanduslikud põhjused. Samuti tuuakse ära, et koduste hooldamine, puuduv tugigrupp ja halb asukoht (keskustest eemal) on põhjuseks lõpetamata haridusteele.
Nihked enese määratlemises tulenevadki hetkest, sest täna saan rohkem palka kui paari kuu pärast ja momendil ma töötan, kui aga on õppeperiood, saan suurema sissetuleku õppimisest ja siis ma õpin. Pensionäre on vastajate hulgas enamus 113 inimest (47.1%). Järgmine suurem rühm on töötavad 67 inimesed (27.9%). Õppuriks on ennast määratlenud vaid 5 vastanut (2.1%) ja töötuks 13 vastanut (5.4% kuigi töötuabiraha on äramärkinud järgmises vastuses ainult üks vastaja. FIE-ks on end registreerinud 8 vastajat ja oma firma on rajanud 3 vastajat. Koduseks on märkinud end 39 vastajat (16.2%) Pensionit on märkinud sissetulekute alla 232 vastajat ning sotsiaaltoetust 207 vastajat, palgasaajateks on end märkinud 74 vastajat, projektitoetusi ja õppetoetusi on äramärkinud end saavat kummaski 5 vastajat. Kuigi koduseid on eelmises vastuses märgitud 39, on ülalpeetavaid vaid 2 vastajat. Küsisime ka kus nägemispuudega inimesed peamiselt elavad. Vastajate hulgast 194 vastajat elavad kortermajades ja 34 vastajat eramajades ning 8 mujal, mis tähendas, et ühiselamutüüpi elamuasemetes. Veel soovisime teada, kas elatakse üksinda või koos kellegiga saime sellised vastused, et 97 vastajat (40.4%) elavad üksi ja kooskellegiga 143 vastajat (59.6%)
Vastajate asukohtadega Eesti kaaart.

II TÖÖELU
Kui küsisime konkreetselt, kas töötad? vastas jaatavalt 79 inimest 240-st ehk (32.9%) vastajatest. Eitavalt vastas (67.1%) vastajatest. Üks vastaja töötas 1996 aastast. Teised vastajad 2016-2017 aastast. Tahtsime teada, et kuipalju vastajatest kasutaks kaitstud tööd 79-st (51.9%) vastajast ehk 41 inimest kasutaks. Küsisime millise koormusega vastajad töötavad ja saime järgnevaid vastuseid: Täiskohaga töötab vastanutest (31.7%) ja 0.50 kohaga (26.6%). 0.75, 0.30 ja 0.20 kohaga töötab 18 vastajat ja 6 vastajat töötab kombineeritud tööajaga/kohaga ning 5 vastajat ainult 12 tundi kuus. Veel 3 vastajat on märkinud ära hooajalise töö.
Kui eelmine küsimus käis koormuse kohta, küsisime järgmisega, milline on vastajate tööaeg? 24 vastajat töötavad igal tööpäeval täistööajaga, 20 vastajat ütlesid töötavat neli tundi päevas, 16 vastajat paar korda nädalas, 7 vastajat töötavad paar tundi päevas ja paar korda kuus töötab 6 vastajat. Isegi kahel kohal töötajaid on 2 ja piiramatu tööajaga 3 vastajat nagu ka kord pooles aastas töötab üks vastaja. Vastajad märkisid, et tööandjaga on neil head suhted 53.2% vastajatest, suurepärased suhted 30.4%, 7 vastajal talutavad suhted, kehvad ühel vastajal ja suhtlemine puudub 2 vastajal. Kolm vastajat on iseenda peremehed. 33 vastajat saab kuupalka, tükitasu saab 28 vastajat, tunnitasu 9 vastajat ja 7 vastajat saab kombineeritud tasu ning kaks vastajat lepingulist tasu.
Küsisime, kui kaua vastanud on aastates tööl olnud: selgus 79 vastajast töötab kuni 3a (31.6%), 6-12a (20.3%), 20-30a on töötanud (16.5%), 3-6a on töötanud (13.9%) ning 12-20a töötajaid on vastajate seas (11.4%). 30-40 a on töötanud (1.3%) ja üle 40a vaid (5.1%) vastanutest.
Milline on tuleviku pension, mis on piisav äraelamiseks? (küsitleja küsimus.)
Praeguse tööga on väga rahul 79 vastajast (24.1%), päris rahul (63.3%) ja pole rahul (12.7%). Küsisime, mis tööd vastajad teevad. Nimekiri on päris pikk. Suuremad rühmad on massöörid 19 ja harjavalmistajad 14 vastajat. Need on praeguseks ametid, mida hinnanguliselt on peetud ka nägemispuudega inimeste põhilisteks ametiteks. Nimekirjas on erinevaid teenuseid pakkuvaid ameteid.
Kus siis tööd tehakse? Vastajatest (73.4%) töökohal, (3.8%) kontoris, (6.3%) kodus ja siis veel on neid, kes töötavad vastavalt vajadusele nii kodus, kui väljapool kodu.
Küsisime, kas töööandja on arvestanud töötaja erivajadustega? Vastused:
- alati (30.4%)
- pigem alati (46.8%)
- pigem ei ole arvestanud (21.5%)
- pole üldse arvestanud (1,3%)
Teenistusega on 79 vastajast rahul 34.2%, pigem on rahul 39.2%, pigem pole rahul 17.7% ja saadava teenistusega pole üldse rahul 8.9% vastajatest.
Küsisime ka harjade valmistajatelt, kas tööandja on kuidagi juhtinud tähelepanu harjade valmistamise tervistkahjustavale tolmusisaldusele? 17 vastajast 13 vastasid, et ei ole ja vaid 5 vastajat vastasid, et on sellele on juhitud tähelepanu.
Koolitusi või täiendõpet on 79 vastajast pakutud 35.4% -le. Tööohutuse väljaõpe on 79 vastaja järgi korraldatud 64.6%-le vastajatest. 54 vastajat kirjutasid, kuidas neid on või ei olda instrueeritud tööohutusest. Küsisime ka töökohtade tingimuste kohta, et kas on puhkeruumid? 79 vastajast 69.6% möönis, et on puhkeruumid. Pesemis ja riietusruume on 79 vastajast 64.6% töökohtadel ja toitlustus on korraldatud 38%.
Küsisime ka millist tööd vastajad soovivad teha? Kolmandik vastajatest on rahul praeguse tööga, kaks kolmandikku pakkusid välja erinevaid mõtteid, mis töö see võiks olla, mida tahetakse teha. Mures ollakse nendes ametites, milles nägemispuudega inimesed teenivad leiba töötervishoiu tingimuste pärast, samuti töökoormuse vähesuse tõttu. Ka tööseadusandluses olevate aukude, vastukäivuste pärast.
Järgnev küsimusteplokk käsitleb töötukassa teenuseid. Küsisime: 1. kas on kasutatud töötukassa teenuseid töö leidmiseks? 79 vastaja vastusena saime järgmised tulemused: Jah (31.6%); Ei (46.8%); Kogemus puudub (21.5%). 2. kas on kasutatud teenuseid tööl püsimiseks? Jah 12.7%. 3. Kas on kasutatud teenust töökoha kohandamiseks? Jah 7.6%. 4. Kas on kasutatud teenust hüvitiste saamiseks? Jah 21.5%. 5. Kas on kasutatud teenust abivahendite saamiseks? Jah 13.9%. 6. Kas on kasutatud töölesõidu toetust? Jah 8.9%.
Küsisime ka, milline oli suhtlemine töötukassaga? Vastused saime järgnevad:
- Suurepärased 5,1%
- Sain abi (13.9%)
- pigem hea (16.5%)
- pigem halb 7,6%
- väga halb 3,8%
- kogemus puudub (53.2%) (miks?)
Uuringu käigus tekkinud mõtted/lisaküsimused, millele momendil vastus puudub?) - Kui palju on nägemispuudega inimesi seoses käimasoleva reformiga tööle saanud? Kas need vastanud on nn vanal rasval püsivad töötajad? Milline on nägemispuudega inimeste tööelu tulevik? Ja sellega seoses ka pensioniiga?
Järgmised küsimused käsitlevad FIEks olijaid ja firma omanikke (14 vastajat). Uurisime, kust nad said teavet eelnimetatu kohta? Tuttavatelt sai teavet (28.6%), töötukassa kursustelt (21.4%) ja ülejäänud väga mitmetest erinevatest allikatest.
Küsisime, kas vajatakse koolitusi järgnevaist aladest?: 15 vastajat vajas tööalase seadusandluse koolitust (20%) vastajatest, raamatupidamisest ja turundusest kummastki (13.3%) vastajatest ja veel erinevaid kursuse soove pikast loetelust.
Küsisime, kas kursused on vastajatele taskukohased? eitavalt vastas 83.3% vastajatest 18 vastaja hulgast vaid (16.7%) vastas jaatavalt. Küsisime veel kui paljud on enestele tööandjad? 19 vastajast (68.4%) vastasid jaatavalt.
Kuidas riik soodustab puudega-nägemispuuudega inimeste tööandjaks olemist?

III HARIDUS
Ennast märkis õppivaks 240 vastajast 8 ehk (3.3%).
Õppurid jagunevad: 5 õpib kõrgkoolis, kaks magistrantuuris ja üks kutsekoolis. Küsimusele, mis eriala õpitakse?, saime järgmise nimekirja:
- Kutsepedagoogika (2)
- sotsiaaltöö
- Arvutilingvistika
- Ühiskonnaõpetuse õpetaja
- Energiakasutust
- Eesti- ja Soomeugri keeleteadus
- muusikaeriala
Küsisime õppeasutuse suhtumisest puudega õppuritesse - väga heaks märkis suhtumise 4 vastajat, heaks 3 vastajat ja üks pigem heaks. Õppematerjale saab võrdselt teiste õppuritega 6 vastajat ja 2 vastajat ei saa materjale võrdselt teiste õppuritega. Küsisime, kas õppeasutuses arvestatakse puudest tingitud erivajadustega nagu pikem aeg kontrolltööde tegemisel, suurendatud trükk jne. Vastus on, et 7 õppurile arvestatakse, aga ühele mitte. Kõik vastajad vastasid, et tööde ja eksamite materjale saavad nad teistega võrdselt samal ajal. Ka kõik õpivad just seda eriala, mida nad soovivad. Küsisime kas toetused on piisavad õppimisel? 4 vastajat leidis, et piisavad ja 4 õppurit vastas, et pigem on piisavad. Tahtsime teada, kas abi on lihtne leida? 8 vastajast 5 vastas, et on lihtne, kolm aga, et ei ole lihtne leida. Ka järgmine küsimus sai vastuseks, et abi on piisav 5 vastajal ja 3 vastajat vastasid eitavalt abi piisavusest.
Küsimusele, milles abi vajatakse saime järgnevad vastused: liikumises 6, õppematerjalide ligipääsetavuses 6, info kättesaamises 4, eksamite ja kontrolltööde 4, õppepraktika korralduses 4, Loengust jooksva info kättesaamisel 1
Õppuritelt küsiti, mida nad ise saavad teha, et püsida erialal? Ja kõik vastasid erineval moel, et tuleb olla aktiivne ja julge abi küsimisel. Uurisime ka millistel erialadel vastanud näevad end töötavana? Vastused järgnevad: õpetaja, treener, tervisedendaja, sotsiaaltöötaja kohalikus omavalitsuses, sotsiaalpedagoog koolis-haridusasutuses, eripedagoog-nõustaja, kogemusnõustaja, keeletoimetaja, erivajadustega tudengite kontaktisik kõrgkoolis-ülikoolis, sotsiaal-hoolekandeteenuste koordinaator, punktkirja õpetaja, raamatute ümber skaneerija, programmeerija, või igasugune töö, mis on seotud arvutilingvistikaga, töötan juba omandatud erialal, nii masöörina kui pedagoogina, öpetaja või lektor, ise - ettevõtjana (keele) toimetajana, muusikaõpetaja, kindlal instrumendil, kollektiivi juhendaja muusikaalal.
Küsisime, kas õppeasutuses on nimetatud kontaktisik erivajadustega õppurite jaoks? 7 vastajat vastasid jaatavalt üks eitavalt. Küsimusele kas kontaktisikust on olnud abi vastas 6, et on ja 2 et ei ole. Veel küsisime, millist abi õppurid kontaktisikult ootavad. Vastused järgnevad:
- Annab nõu ning abistab vajadusel stipendiumitaotluste ja muude oluliste dokumentide täitmisel. Annab nõu sobiva eriala valikul.
- paberimajandusega infot on saadud erinevatest toetustest, muu paberimajandus
- Korraldas õppematerjalidele ligipääsetavuse teenust.
- on korraldanud punktkirjas silte ja suunaviitasid koolisiseselt.
- Korraldab koolisiseselt orienteerumist lihtsustavaid lahendusi
- Infojagamine.
- Aitab luua silda nägemispuudega inimese ja õppejõudude vahel.
- konsulteerib õpikeskkonnakohandamist personalile.
- Saatjate leidmisel,
- abistajate leidmisel,
- stipendiumi taotlemisel jmt
- Koordineerimine õppetöös

IV SOTSIAAL TEENUSED JA TOETUSED
Teenustest-toetustest küsisime järgmised küsimused ja soovisime, et vastajad panevad toetused teenused järjekorda nõnda, et need märgitakse numbriga skaaladel 1-3/5/8 nõnda, et 1 märgib ära vastajale kõige sobivama teenuse-toetuse ja mida suurem number, seda ebaolulisema teenuse-toetusega on vastaja meelest tegemist.
- Kov-teenused, millest transporditeenus sai numbri 5 skaalal 1-5 172 korral 240 vastajalt (71.7%);
- isiklikuabistaja teenus 147 vastajat märkis skaalal number 5-ga (61.3%) vastajatest, tugiisikuteenus sai vastajatelt skaalal number 5 214 vastajalt (89.2%);
- elukoha kohandamise teenus vastajatelt nr 5 210 vastajalt (87.5%);
- perearstiteenus sai vastajatelt skaalal number 1 155 vastajalt (64.6%);
- pereõeteenus 240 vastajast sai nr1 105 vastajalt 43.8%).
- riiklikest teenustest tõusid esile järgmised:
- sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus märgiti skaalal 1-3 nr 1 104 korral seega 240 vastajast (43.3%) tõstsid seda esile;
- tööalase rehabilitatsiooni teenus sai vastajatelt nr 3 skaalalt 196 vastajalt ehk (81.7%) vastajatest ei pidanud seda oluliseks;
- abivahendite hankimise teenus sai 240 vastajast skaalal nr1 135 korral seega (56.3%) vastajatest pidas seda oluliseks.
- Toetused: puudega lapse toetus jäi skaala suurima numbri taha skaalal 1-8. 8 sai see 234 vastajalt 240.st (97.5%);
- puudega tööealise inimese toetus 148 vastajalt skaalal nr8 (61.7%) ja skaalal nr 1 märkis ära 81 vastajat (33.8%);
- puudega pensioniealise inimese toetus 186 vastajat panid skaalal sellele toetusele nr 8 (77.5%) ja nr 1 märkis ära 44 vastajat (18.3%);
- puudega vanema toetus 240 vastajast märkis skaalal ära 8 222 vastajat (92.5%);
- õppetoetust märkis ära skaalal nr 8-ga 222 vastajat ehk (92.5%);
- täienduskoolitustoetus märkis skaalal ära 199 vastajat nr 8 (82.9%) ja nr1 märkis ära 23 vastajat (9.6%);
- hambaravitoetus märkis skaalale nr 1-ga 169 vastajat (74.1%) ja nr 8-ga 28 vastajat (11.7%); hambaproteesimistoetus märkis skaalal ära nr1-ga 119 vastajat (49.6%) ja nr 8 märkis ära 67 vastajat (27.9%);
Siis palusime, et vastajad paneksid teenused sellisesse järjekorda, kui neil oleks võimalik kasutada teenuseid nende vajaduse järgi.
- transporditeenust märkis kohe skaalale-5 1nr1-ga 134 vastajat (55.8%)
- isiklikuabistaja teenust märkis nr 1-ga 90 vastajat ehk (37.5%)
- tugiisikuteenust märkis nr 1-ga ainult 34 vastajat ehk (14.2%) ja nr 5-ga 156 vastajat (65%).
- toetatud töötamise teenust märkisid nr 1-ga vaid 33 vastajat ehk (13.8%) ja nr 5-ga 154 vastajat (64.2%)
- kaitstud töö teenuse märkis nr 1-ga 43 vastajat ehk (17.9%) ja nr 5-ga 139 vastajat (57.9%)
- rehabiliteerimise teenuse märkis nr 1-ga ära 139 vastajat ehk (57.9%)
- kogemusnõustamise teenust märkis nr 1-ga ära vaid 22 vastajat ehk (9.2%) ja nr 5-ga märkis ära 141 vastajat ehk (58.8%)
- abivahendite hankimise teenust märkis nr 1-ga ära 145 vastajat ehk ( 60.4%)
- perearsti teenuse märkis ära nr1-ga 166 vastajat ehk 69.2%) ja nr 5-ga märkis ära 26 vastajat ehk (10.8%)
- elukoha kohandamise teenuse märkis nr 1-ga ära 66 vastajat ehk 27.5%) ja nr 5-ga märkis 116 vastajat ehk (48.3%)
Palusime vastajaid jällegi panna neile vajaminevad toetused paremusjärjekorda nii, et skaalal väiksema numbriga märgitud toetus on neile olulisem ja suurema numbriga märgitud toetus on vähem olulisem.
- õppetoetuse märkis ära nr 1-ga vaid 6 vastajat ja nr 5-ga lausa 229 vastajat ehk 95.4%)
- toimetulekutoetuse märkis nr1-ga vaid 8 vastajat ja nr 5-ga 224 vastajat ehk (93.3%)
- sotsiaaltoetuse märkis nr 1-ga ära 150 vastajat ehk (62.5%) ja nr 5-ga märkis 50 vastajat ehk (20.8%)
- hambaravitoetuse märkis nr 1-ga 166 vastajat ehk (69.2%) ja nr 5-ga vaid 31 vastajat ehk (12.9%)
- täiendõppetoetuse märkis nr 1-ga vaid 20 vastajat ehk (8.3%) ja nr 5-ga 214 vastajat ehk (89.2%)
- töötamise toetuse on märkinud nr 1-ga vaid 9 vastajat ja nr 5-ga 221 vastajat ehk (92.1%)
Järgnevalt soovisime teada, kuidas on toetusi taotleda ja ainult üks 240 vastajast leidis, et see on väga kerge, 68 vastajat, et taotlemine on kerge, 107 vastajat, et taotlemine on raske ja 49 vastajat, et taotlemine on väga raske. 15 vastajat ei taotle toetusi. Palusime ka avaldada arvamust rahulolust, et kui rahul on vastajad mitmest kohast taotlemisega, saime järgnevad numbrid: Jälle vaid üks vastaja on väga rahul, 79 vastajat et on rahul, 106 vastajat, et pole rahul ja 38 vastajat, et pole üldse rahul mitmest kohast taotlemisega. 16 vastajat väidavad, et ei taotle toetusi.
Palusime valida kolm kohta ja need reastada, kust abi küsitakse/saadakse.
- Tuttavatelt/sõpradelt 213 (88.8%)
- Pimedate organisatsioonist 154 (64.2%)
- Perearstilt 112 (46.7%)
- omavalitsuse sotsiaaltöötajalt 102 (42.5%)
- Pimedate Liidust 83 (34.6%)
- Eriarstilt 79 (32.9%)
- sotsiaalmeediast 57 (23.8%)
Palusime vastajatel valida neile viis kõige vajalikumat abivahendit ja saime järgmise reastuse:
- Suurendusklaase/binoklit 126 (52.5%)
- valget keppi 120 (50%)
- kõnelevat/värinaga kell 117 (48.8%)
- kõneprogrammiga seadistatud telefone, GBS-seadmeid 90 (37.5%)
- Arvuti ekraanilugemise programmi 73 (30.4%)
- värvimäärajat 61 (25.4%)
- suurendavat programmi 55 (22.9%)
- vedeliku nivoo teatajat 55 (22.9%)
- daysipleier/diktofon 48 (20%)
- prillid 33 (13.8%)
- skannerit 30 (12.5%)
- punktkirja tahvlit/stihvti 27 (11.3%)
- tekstituvastuse programmi 26 (10.8%)
- taktiilsetkella 21 (8.8%)
- Punktkirja kirjutusmasinat 17 (7.1%)
- punktkirja kuvarit 14 (5.8%)
- taktiilseid kaarte, pilte, silte 13 (5.4%)
17 vastajat märkisid, et ei kasuta mingeid abivahendeid.
Järgnevad küsimused puudutasid juhtkoera kasutajaid. 240 vastajast 21 on juhtkoera kasutajad. Küsisime, kui rahul nad on juhtkoeraga? 20 vastajast 4 on rahul; 11 vastajat pigem rahul kuid on mingid vajakajäämised, 5 vastajat pole rahul, on vaja midagi ette võtta koerte koolituse poolest;
36 vastajast 15 ei tea, mida teha saaks ja tuleks. Teised vastajad soovivad paremat kvaliteeti koerte koolituses, sertifitseerimist ja seadustatuid kasutajalepinguid.
Küsisime, et kas vajatakse saatja abi? 240 vastajast vajab saatjat 177 vastajat ehk (73.8%) ning saatja abi ei vaja 63 vastajat ehk (26.2%).
Küsisime, kus saatjat vajatakse? 224 vastajast vajab saatjat järgmiselt:
- väljas liikudes vajalike objektide leidmisel 147 (65.6%)
- kauplustes 130 (58%)
- ametiasutustes 129 (57.6%)
- meditsiiniasutustes 128 (57.1%)
- kultuuriasutustes 102 (45.5%)
- spordiasutustes 70 (31.3%)
- vajan abi kõikjal 51 (22.8%)
- kus veel?
- Ma ei vaja üldse abi eelnimetatud toimingutes osalemisel. 45 (20.1%)

V OSALEMINE KULTUURIS JA SPORDIS
Osalemine kulltuuri ja spordiüritustel huvitab meid samuti, kuigi osalemine nendes pole sugugi riiklikult võrdsetel alustel seadustatud. Jälle kasutame skaalat 1-5 nõnda, et nr 1 on enam meeldivam ja nr 5 vähem meeldivam.
Osalemine festivalidel ja kontsertitel? 240 vastajast leidis, et enam osales skaalakeskel nr 3 märkis ära skaalal 1-5 75 vastajat ehk (31.3%) ja nr 5 märkis ära 69 vastajat ehk (28.7%)
osalemine teatrites, suveteatrites 240 vastajast märkis ära nr 3 skaalalt 41 vastajat ehk (17.1%) ja nr 5 märkis ära 99 vastajat ehk (41.3%)
kinodes 240 vastajast märkis ära nr 5 179 vastajat ehk (74.6%)
kohalike organisatsioonide üritustel 240 vastajat osaleb tasast skaalat mööda. nr 1 märkis ära 62 vastajat ehk (25.8%) skaalanumbrid osalejate arvudega jäid kõik alla esimese vastajate numbri.
raamatukogudes osaleb 240 vastajast skaalal nr 5 147 vastajat ehk (61.7%)
- spordiväliüritustel (jalgpall, jäähoki, kergejõustik, suusatamine, velosõidud, maratonid, ratsutamine, veespordiüritustel (sõudmine, purjetamine, jne)jne.) 240 vastajast märkis skaalalt ära nr 5 207 vastaja ehk (86.3%)
- spordi siseüritustel (korvpall, kergejõustik, ujumine, võrkpall, maadlus, laskmine, veerepall, raskejõustik, jne) 240 vastajast märkis skaalalt nr 5 197 vastajat ehk (82.1%)
- Kui sageli osalevad vastajad valitud üritustel 240 vastajast saime järgmised andmed:
- paar korda nädalas 6 (2.5%)
- paar korda kuus 70 (29.2%)
- paar korda aastas 45 (18.8%)
- kord viie aasta jooksul 8 (3.3%)
- ei osale kultuuri- ja spordiüritustel 111 (46.3%)
Küsisime, mis on takistusteks osalemisele ja saime järgnevad andmed: ei osale kultuuri ja spordiüritustel 112 (46.7%)
- osalemise/piileti kõrge hind 96 (40%)
- ligipääsetavuse täielik puudumine, pole saatjat 81 (33.8%)
- transpordi puudumine 72 (30%)
- kahekordne hind minult ja abistajalt 71 (29.6%)
- ürituste korraldajate vähene teadlikus ligipääsetavusest 54 (22.5%) - transpordi kõrge hind 51 (21.3%)
Küsisime, kas vastajad teavad, mis on punktkiri ja 240 vastajast vastas 200 teadvat. Küsisime ka, et kas oskad punktkirja? Vastas 240 vastajast 26.3% ehk 63 vastajat oskavat. See oli tore üllatus, sest on kostnud pidevalt, et punktkirja oskajaid jääb järjest vähemaks. 240 vastajast teab 174 vastajat ehk (72.5%), mis on helilised subtiitrid. Ja 240 vastajast 137 vastajat ehk (57.1%) teab, mis on kirjeldustõlge. Ka puuteraamatutega on tuttavad 240 vastajast 106 vastajat ehk (44.2%) Ja et puuteraamatuid saab laenutada
- ei tea (117)
- Eesti pimedate raamatukogu (112)
- Olen nendega tutvunud ainult Tallinnas Tervishoiu Muuseumis ja Tartu Emajõe Koolis. (6)
- MTÜ Kakora (5)
- Küsisime ka kas teatakse/tuntakse Eesti Pimedate Raamatukogu laenutuse võimalusi. 240 vastajast 220 vastajat teadis ehk (91.7%). Kui aga tuua kõrvale , et organisatsioonidesse on koondunud umbes 1800 nägemispuudega inimest on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejad vaid veidi üle 800 liikme ehk umbes (44.4%). Ja kogu nägemispuudega inimeste arvuga võrreldes on see vaid (11.1%)
7194:st. Mis on põhjuseks, et nägemispuudega inimesed ei tea audioraamatute lugemise võimalusest? (Läbiviija küsimus)
150 vastajat on kokkuvõtlikult avaldanud arvamust, et audioraamatute „valik võiks kõikide teemade ja zanride puhul laiem olla“. Et punktkirjas võiks olla lasteraamatute lisaks ka kaasaegset olmekirjandust saada ning venekeelseid audioraamatuid on liiga vähe.
Küsisime, et kas tuntakse audioraamatute veebilaenutust. 240 vastajast vastas jaatavalt 96 vastajat ehk (40.8%)
Küsisime ka kas teatakse kirjeldustõlkega filmide laenutamise võimalusest Eesti Pimedate Raamatukogust. 240 vastajast vastas teadvat 92 vastajat ehk (38.3%) Praeguseks on fondis ligi 40 kirjeldustõlkega filmi. Selle aasta paarikuu tagane statistika andis tulemuseks, et neid on laenutatud 2010-käesolevani vaid 160 korda.
Küsisime veel, kas teatakse, mis on daysiplayer? 240 vastajast vastas teadvat 175 vastajat ehk (72.9%)

VI OSALEMINE ÜHISKONDLIKUS JA VABATAHTLIKUS TÖÖS NING INFO SAADAVUSES
Järgmise küsimusteblokiga alustasime küsimusega, et millistesse organisatsioonidesse kuulutakse? enamus 240 vastajast 230 kuuluvad kohalikesse nägemispuudega organisatsioonidesse. 36 vastajat usu-, 18 kultuuri-, 11 spordi- ja 4 poliitilistesse organisatsioonidesse.
Organisatsioone, milles osaletakse on 132 ehk (55%) vastajale ka vabatahtlikeks töökohtadeks. Tahtsime teada, mis vastajate meelest on vabatahtliktöö? Saime järgnevaid vastuseid:
- ei tea (27)
- aidata teisi inimesi (17)
- tasuta abistamine (17)
- Abistav töö vabatahtlikuse alusel, ilma tasuta. (8)
- tasu saamata tehtav töö (134)
- abistamine Omast vabast ajast, kui aega on ja nägemine ei takista (10)
- teeb vabal tahtel mingit kasulikku tööd kõikide heaks (5)
- Palgata töö omale sobibal ajal ja kohas ja omale sobivatelk tingimustel, (5)
- teed teavitustööd ja nii edasi ning ei saa tasu selle eest (9)
- nägemispuudega inimeste abistamine vabast tahtest
- osa minu tegevusest, mis kattub minu huvidega
Küsisime ka mitmes organisatsioonis vastajad vabatahtlikku tööd teevad?
- .?.. vastajat ei tee vabatahtlikku tööd mitte üheski organisatsioonis. 71 vastajat teevad vabatahtlikku tööd ühes, 22 kahes, 7 kolmes, 3 neljas, 2 viies ja üks vastaja kuues organisatsioonis.
Küsisime, kas informatsioon jõuab vastajateni. 240 vastajast 182 vastas, et et jõuab küll. kuid järgmise küsimusega, millega soovisime teada, millest puudust tuntakse vastas 64 vastajat järgnevalt:
tunnen puudust sellest, mis minuni ei jõua mitte millestki. (6)
- ei tunne puudust (7)
- kohaliku ühingu kaudu info ei liigu (3)
- tegelikult ei saa inimesed kätte neile vajaminevat abi, toetusi ja teenuseid, sh töötaja ei saa nõuda vajalikku puhkeaega ega töötamist päevasel ajal, kuigi seda on vaja minu vererõhu ja silmade tervishoiu hoidmiseks. Olemasolevad seadused tegelikult ei kaitse töötajat ja tema tervist. Minu kõrgvererõhu ja silmade halva nägemise juures, mis on otseset omavahel seotud, et saa ma piisavalt puhkust seoses töötamisega.
- silmaarsti vähene huvitatavus inimese tervisest - minu silmade olukorda ei hinnatud adekvaatselt. - vajalik teave ja ettenähtud õigused ei jõua minuni õigel ajal
- Kõike infot ei saa kätte
- Ei tea et info liiguks paremini
- Ei käi eriti väljas ja siis ei kuule eriti midagi
- Info internetis ,
- ma arvutit ei kasuta
- infost juriidilisest nõust puudega inimese diskrimineerimise alal Teenustest, toetustest ja võimalustest nägemispuudega inimestele. Teabest, mis on suunatud just puudega inimestele, nägemispuudega inimestele ja samas ka kigile.
- Kõige enam on ometi puudus infost, mida peaks edastama sotsiaalosakonnad teenuste ja võimaluste kohta. Infot tuleb enamasti ise meeleheitlikult otsida ja siis ei saa ka seda korrektselt. Iga pisidetaili teadasaamiseks on vaja ülearu palju ahelreaktsioonina infot otsida eriinstantsidelt.
- infoliikumine onhea
- Tunnen puudust suurendatud kirjas infotahvlitest ja infolehtedest ja audioformaaadis infokanalitest
- info võiks liikuda rohkem meilitsi ja helikandjatel
- kui arvutit ei oleks, ei teaks midagi. seega absoluutselt kogu infost, mis kinni jääb tehnika puudumise taha, kui see peaks juhtuma.
- alati saaks natuke paremini, kõik info siiski ei jõua alati minuni (6)
- kuna lugeda ei saa, siis tekst on luemiseks liiga väike
- sellest kuidas vaba aega veeta ja ametlikust infost
- asjalikest uudistest.
- Tunnen puudust heast sidepidamisvahendist, nagu arvuti. (4)
- vajadusel leian kust vaja, otsin ja saan oma info kätte
- ühingust saan kogu info kätte, aga muu info ei jõua kuidagi minuni.
- puudujäävast infost tunnen puudust ja läbipaistvusest
- internetis ei avane lehed, lingid ei avane. Ligipääsetavus internetis ekraanilugemisprogrammiga on väga keeruliseks läinud, isegi võimatuks. Arvestada tuleks asjaoluga, et Jaws'iga tuleb erinevatel netilehtedel liikuda vaid klaviatuuriklahvide abil, mitte hiireklõpse tehes. Sageli on ifo slaididena või pilt pildis kujul, seda ei saagi kunagi pime inimene kätte, mis sedasi on ekraanil. Ka pole pimedatel võimalik pidevalt oma arvutiseadistusi muuta, kui üks leht nõuab Crome'i ja teine midagi muud. Jaws'iga kõik ei ühildu. Digiboksiga ei ole üldse võimalik opereerida, nägemispuudega inimesel puudub võimalus kasutada järelvaatamist või filmiriiulit, seega jääb palju võimalustest kasutamata, kuid tasu sellest ei vähene (3)
- tahaks rohkem internetti kasutada, aga pole võimalusi. mul ei ole veel arvutikasutamise võimalust, sest nägemine on kadunud ja ekraanilugemisprogrammist ma ei teadnud enne küsimustiku täitmist. Elan keskustest eemal, ega ei jõua ise käia, et uurida, mis toimub (3)
- info võiks Iiikuda varem, kui see tuleb näiteks kohalike saadete kaudu hilinenult. oleks vaja internetti, aga pole olnud võimalust hankida abivahendina ekraanilugemisprogrammi.
- seaduste jõudmine nägemispuudega inimesteni. Näiteks kui on oma maja, siis ehitusseaduste muutumise korral ei jõua nägemispuudega inimeseni erinevad seadusmuudatused ja projektinõuded. Ei oska kusagilt infot hankida, ja ei ole võimalik, sest ekraanilugemisprogrammiga ei saa kätte jooniseid ja sageli on jutt slaididel.
- võiks olla mingisugune üks infokanal kuhu kõik info kokku koguneb ja see peaks olema kõikidele nägemispuudega inimestele kättesaadav
- Suuremalt jaolt tuleb igasugu seadusemuudatusi ise otsida. Kui midagi kusagilt natuke kuulen, uurin asju ise juurde. Paljuga olen rahul, mis minuni jõuab, kuid info muutub liialt kiiresti
- Info minuni ei jõua, sest kodunt ma praktiliselt väljas ei käi. (5)
- Hooldekodus on vähe infot
- ravimid on kallid
- kõigest informatsioonist!
- Küsisime ka et kas infolehed on sobiva trükiga ja saime sellised vastused:
- Jah 72 (30%)
- ei 61 (25.4%)
- ei loe infolehti 107 (44.6%)
Palusime vastajatel, kes eelmisele küsimusele vastasid eitavalt, et nad kirjeldaks millest puudust tuntakse?
- ma ei näe lugeda (16)
- Liiga väike srift, kontrastita ja läikepaberil (25)
- infolehed on tihti nii väikese kirjaga, et isegi suurendusklaasiga on vahel keeruline lugeda (5)
- punktkirjas infolehtedest (4)
- ei oska öelda (11)
- suuremast kirjast (25)
- kirja suurus peaks olema 10 korda suurem (2)
- Ei tea, millist infolehte küll mõeldakse, kuid iga päev postkasti jõudvad teatised on kõik miniatuurse suuruse tekstiga.
- infolehti ma ei loe, sest kogun infot muul moel. varasemate küsimuste seas oli ka märge, et infot saan telefonitsi ja ka sõpradelt tuttavatelt. Kui midagi lisaks vajan, siis otsin internetist, või helistan vajalikele inimestele.
- Loen ainult arvuti abil ja ei tea kust erinevaid infolehti otsida (16)
- nägemisest
- info võiks levida audioformaadis (11)
- Mida vähem paberit seda parem on jääb rohkem puid alles.
Järgmise küsimusega palusime vastajatel avaldada arvamust, mida vajatakse ja siin mõned vastused kümnest leheküljest, millelt need vastused noppisime.
100. Missuguseid teenuseid oleks veel vaja sinu arvates nägemispuudega inimestele võimaldada?
- ei tea (20)
- Kirjeldustõlget rohkem kultuurisündmustele, ka omal vabal valikul ettetellimisega (10)
- Abivahendite kättesaadavuse parem süsteem (46)
- Rehabilitatsioon (69)
- Paremad ravi ja eriarstiteenused (39)
- Helifoorid, heliga teavitus ja järjekorranumbritablood, pangaautomaadid, helilised subtiitrid kõikidele kanalitele (61)
- Ühistranspordis/Bussidesse häälteavitused nii linnas kui maal, nii bussides sees kui peatusse saabumisel (66)
- Klaaspindade ja treppide märgistused, käsipuud, liftid, juhtteed (7)
- Tööhõive (87)
- Isiklikuabistaja/tugiisiku teenuse tundide suurendamine kogu Eestis (87)
- Hariduse parem ligipääsetavus (11)
- informatsiooni edastamine, kontrastsemad ja suurema kirjaga sildid, infotahvlid (15)
- Riikliku invatranspordi seadustamine ja kättesaadavus (87)
- Saatja tasuta rehteenusele, kontsertitele, kultuuriüritustele, ette tellimisega erinevates asutustes, (26)
- NB! Eelpool olid küsimused teenuste kohta, mida kasutad. Elukohajärgsel Kohalikul omavalitsusel ei ole ühtegi seal märgitud teenustest. Seetõttu sai vastata vaid soovi mitte kasutamise järgi.
- VoiceRader HQ QR koodid
- sellised asjad on olemas, siis ei oskagi kohe midagi juurde tahtma hakata. Kohalikud sotsiaaltöötajad võiks rohkem huvi tunda kuidas üksielavad puudega inimesed üldse endaga hakkama saavad, mitte mina ei pea neid taga ajama vaid nad võiks ise vähemalt kord kuusühendust võtta või läbi astuda ja vaadata kas kõik on korras.
- Kõik minu vajadused, õigused, teenused ja toetuste saamise valikud, tulek koondada ühele plastkaartile. Teenindav personalja klienditeenindussfääris töötav isik peaks omama teadmisi seadustest, mitte puudega inimene ei pea seadusi peast tõestama hakkama ja oma õigusi seletama mõnes asutuses kohapeal.
- Seadusega peaks ligipääsetavust defineerima laiemalt, näiteks erinevad kodulehed, ajalehed ja muu taoline oleks kättesaadav nägemispuudeliste erinevate abivahenditega.
- infole ligipääsuvõimalusi. Meie sotsiaaltöötajad ei räägi millestki, kui ise ei oska küsida, ei teagi, mis võimalik saada oleks. Taastusravi ehk rehateenuseid vanematele iniimestele, sest tervis ei parene vananedes, pigem kehveneb. Raha ei ole endal, et osta vesivõimlemist või massaazhi. Aga oleks väga vaja. Puudega inimeste plastikkaart, mis tõendab puuet, see peaks olema kõigil vanusegruppidel, sest puue ei kao tööea lõppemisega ja rahalised vajadused ei vähene, rahalised sissetulekud aga vähenevad automaatselt riigi seaduste järgi. Puudekaart peaks olema ka vanaduspensionäridel, et tõendada puuet ja saada soodustusi mistahes teenustel, kus need puuetega inimesele on ette nähtud.
- Kirja suurus, jäme trükk
- Korteri remondi toetus, akende pesemine, kodu koristus
- rohkem võiks olla võimalusi erinevate treeningutega tegelemiseks kuigi neid on juba. Nt. pimedategolf. Rohkem tööturuga seonduva teemaga teenuste laiendamist.
- ligipääsetavusega tuleb väga kõvasti tegeleda, näiteks kõik kellasüsteemid tervis-, panga-, müügiasutustes peaks olema kõnelevad. Juhtkoerte toetus peab olema ühtlustatud üleeestiliseks.
- erakanalitel võiks ka olla helilised subtiitridteenusevahendajate koolitamise ajal anda õpet, kuidas nõustada nägemispuudega inimesi, näiteks juuksurid ja kosmeetikud. samuti koolitada erinevaid klienditeenindajaid, kuidas aidata nägemispuudegainimesi erinevates asutustes. kodumasinatele võiks olla seadistatud hääljuhendid. ohutsoonid võiks olla rohkem tähistatud, näiteks trepiotsad, käsipuud. kaubanduskeskustes võiks olla põhikoridorid tasapinnaliselt müügiboksidest eristatud või reljeefsed.
- Kõnelevad liftid. majaplaanid reljeefseks, veel parem, kui oleks korruseplaanid ka olemas reljeefselt.
- E-raamatute teenus võiks olla pimedatele kättesaadavamad, et ei oleks vaja kõiki skännida või sisse lugeda.
- Isikliku abistaja teenus võiks olla riiklikult koordineeritud, et igasse maakonda jaguks abistajatunde. Ka küladesse ja ääremaadele. Kauplustes aegumahakkavat toitu ei tohiks minema visata, vaid tuleks jagada abivajajatele, näiteks kõikvõimalikud puuetega inimeste organisatsioonid, kellede kaudu seda saaks korraldada. Riigipoolt rahva käest palka saavad sotsiaalametnikud peaks tegema oma tööd ja teavitama puudega inimesi nende õigustest ja võimalustest, mitte puudega inimene ei peaks ise otsima teavet, mistahes infot oma võimaluste kohta ise, selle eest palgaks pahameel ja süüdistused, et tahetakse liialt palju abi. Invatranspordi võimalus peaks olema kindlasti igas omavalitsuses kättesaadav, see tuleks teha riiklikult reguleerituks ja nii, et sellest reaalselt kasu oleks igale abivajajale, nii nägemispuudelisele, kui liikumispuudelisele. Riigi poolt peaks kohalikke omavalitsusi toetatama sotsiaaltranspordi korraldamisel.
- Kirjeldustõlke teenust peaks laiendama. Näiteks kui meil on tehtud praegu tõlget Eesti filmidele, siis peaks seda tegema ka paljudele võõrkeelsete väärtfilmidele. Helilised subtiitrid peaks olema kõigil kanalitel, kus on eestikeelsed subtiitrid saadetele alla suudetud panna, miks seal ei ole heliliste subtiitrite lahendust? Vähemalt peaks olema see võimalus helilisi subtiitreid kasutada kõigil Eesti kanalitel. Med. personalil võiks olla koolitusi, kuidas käituda- suhelda nägemispuudega inimestega. Riiklikult peaks olema reguleeritud seadus, et klienditeenindussfääris töötavatele inimestele on kohustuslik koolituse osa kuidas käituda erinevate puuetega inimestega.Väga vajalik on mummukivide olemasolu ülekäigukohtade juures, et nägemispuudega inimene saaks aru, kus asub sebra või muu ülekäigukoht. Isikliku abistaja ja invatransporditeenused võiks olla riiklikult reguleeritud ja toetatud, et kõik maakonnad saaks vastavalt abivajadusele teenust. Abivajadus on suur kõikjal, mitte ainult suurtes omavalitsustes.
- rohkem võiks olla kirjeldustõlkega etendusi erinevates teatrites, sotsiaaltöötajad peaks teenustest rohkem rääkima, mitte mina ei pea teadma mis õigused ja võimalused mul on vaid nende asi oleks tutvustada erinevaid teenuseid ja toetusi. Ja sotsiaaltöötajad peaks ka rohkem muret tundma puudega inimeste käekäigu kohta ja neid rohkem külastama(kasvõi kord kuus)
Soovitused ja järeldused seotud poliitikate kujundamiseks ehk kus oleks võimalused, millele rajada sekkumisloogikaid?
1. Defineerida kõige laiemas mõistes Ligipääsetavus, mis on eelduseks, et ligipääsetavus muutuks normiks ja osaks loodud ja loodavas jurisdiktsioonist. Hetkel see nii pole!
2. Informatsioonile ligipääsetavus ja info suunamine kõige üldisemalt ja kõigile mõistetavas keeles – peamine, et olla kaasatud, mitte ainult näilikult vaid ka tegelikultWCAG 2.0 nõude järgimine veebilehtedel jms)
3. Tööelus – puuduvad turvalised kaitstud töökohad nägemispuuetega inimeste jaoks. Siinjuures näiteks vaagida võimalusi soosida nägemispuuetega inimestele ettevõtlust. Nt Soome np ettevõtjatele võimaldatakse tulumaksuerisusena 100 % tulumaksuvabastust.
4. Hariduses õppekavadesse ja programmidesse sisseviia ligipääsetavuse osa kõigil tasanditel.
5. Kaasajal on digitehnika informatsiooni aluseks. Luua võimalusi ja leida vahendeid nägemispuudega inimestele piisava arvutiõppe ja vahendite sh õpetajate palk.
6. Võimaldada üle Eesti teenuste ja toetuste tutvustamine ja kättesaadavus enestega toimetulemiseks. Puue ei kao vananedes!
7. Luua ja juurutada kultuuris ja spordis osalemiseks meetodid, et nägemispuudega inimesed ei peaks ainult loobuma ja võivad /saavad ka osaleda. (vabatahtlike kultuuri/spordilootside süsteem)
8. Terviseasutustes, pankades järjekorrasüsteemid häälega teavitavaks, transpordivahenditesse teavitused sees ja väljas, kõnelevad paki ja pangaautomaadid ja helilised foorid normiks, mitte asutuse juhtide meeleoludest sõltuvaks.
9. E-raaamatute süsteemid nägemispuudega inimestele ligipääsetavaks, kirjeldustõlge kultuuriasutustesse ERR:i, helilised subtiitrid ka erakanalitele.
10. Luua kõiki puuetega inimesi ja elualasid elualasid hõlmav programm, millega on seotud kõik ametkonnad ja ministeeriumid näiteks 5 aastaks konkreetsete ülessannete ja rahastustega.