Arve Eesti kirjeldustõlke kohta

Artur Räpp

Kirjeldustõlge on see, mis teeb nähtava pimedate inimeste jaoks kuuldavaks, filmid, etendused, kunstiteosed, näitused ja muud, mis muidu jääks tajumatuks ja teadmatuks. Kirjeldamine tundub lihtne, ütle, mida näed, kuid proovige, see polegi nii lihtne: öelda lühidalt, täpselt ise hinnanguid andmata, kuid samas olukorra jaoks olulist valides just siis, kui selleks õige ning sobilik hetk on. Eestis on professionaalsel tasemel kirjeldustõlkeid loodud aastast 2007 ning nüüdseks on neid loodud 123 filmile, näitusele, etendusele, 2020. aastal oli kirjeldustõlge ka vabariigi aastapäeva kontserdil, esmakordselt said pimedad inimesed ka sellest täisväärtuslikult osa võtta. 

Niisiis on Eestis kirjeldustõlget loodud aastast 2007.  Esimeseks pääsukeseks oli näitusele „Pretty Cripple“ loodud kirjeldustõlge, mille autoriks on Mart Aas ja Sülvi Sarapuu. Sülvi Sarapuu on n-ö kirjeldustõlke maaletooja ja 2012. aastal saadud neljanda klassi punase risti orden on ka osaliselt selle väärt töö eest. Jätk esimesele pääsukesele andis end veidi oodata, see jõudis nägemispuudega inimesteni kaks aastat hiljem aastal 2009, kui valmisid kirjeldustõlked näitusele „Loomakari“ ja filmile „Ruudi“, tegijad samad – Mart Aas ja Sülvi Sarapuu. Aasta 2012 lõpuks oli lisandunud veel 9 kirjeldustõlget, nende hulgas viiele teatrietendusele, kolmele mängufilmile ja animafilmile „Lotte ja Kuukivi saladus“. Tegijate ring oli juba oluliselt laienenud. Õige hoo sai kirjeldustõlgete loomine sisse 2013. aastal pärast esimest pikka kirjeldustõlkide koolitust, mis toimus Viljandis, 2013.  aastaga lisandus 16 uut kirjeldustõlget, ehk ühe aastaga rohkem kui eelmiste aastatega kokku. Valminud kirjeldustõlgete hulgas oli ka esimene kirjeldus tantsuetendusele - „Fragile „ tantsuetendusele. Autorid Mart Aas ja Kairi Kivitar. Samal aastal valmis ka esimene dokumentaalfilmi kirjeldustõlke.

Aastad ei ole vennad. Järgmistel aastatel on valminud kirjeldustõlkeid järgmiselt: 2014. a 1, 2015. a 14, 2016. a 10, 2017. a 10, 2018. a 14, 2019. a 23, neist osa järgmise kirjeldustõlkide kursuse lõputööd. 2020. aastal on esimese üheksa kuuga valminud 23 kirjeldustõlget, ka neist on osa 2019. aastal toimunud kursuse lõputööd, salvestamise ja avaldamisega läks veidi aega. Läbi kõigi nende aastate on žanriti kirjeldustõlkeid valminud järgmiselt: 55 mängufilmile, 19 etendusele, 15 näitusele, 10 animafilmile, 7 lühifilmile, 5 dokumentaalfilmile, 5 tantsuetendusele, seal hulgas kahele tantsupeole. Lisaks ühele õppefilmile, ühele muusikavideole ning veel üks ruumide kirjeldus. Nagu näha, on žanrivalik lai. Veel ei ole Eestis tehtud kirjeldustõlget ühelegi konverentsile, live kontserdile ega ka pereüritusele. Katmata valdkondi on veel, kuid küllap ka need tulevad.

Kirjeldustõlget tehakse paaristööna, üks nägija ja üks pime, sest nii tuleb kvaliteet oluliselt parem kui üksi töötades. Mahukama töö puhul on tegijaid rohkemgi, kaks tegijate paari või ühine rühm. Kõige rohkem on kirjeldustõlkeid Eestis teinud: Sülvi Sarapuu (37), Kairi Kivitar (25), Krista Fatkin (21), Kärt Mikli (14)

Viimaste arvude puhul tuleb kahjuks märkida seda, et osade filmide puhul pole tootja avalikustanud, kes kirjeldustõlke lõi ja nii võib mõni suur tegija siit nimekirjast täiesti puudu olla. Mis teha, kui maailm pole täiuslik. Eks seegi, et nende 14 aastaga on valminud vaid 123 kirjeldustõlget, pole just arv ideaalsest maailmast, kuid loodame, et kirjeldustõlke vajalikkust mõistetakse aina enam ning seda valmib rohkem ja aina suurem osa nähtavast maailmast saab nähtavaks ka pimedate jaoks. Seni uurige poodi müüki saabunud DVD-ümbriseid, ehk mainitakse seal kirjeldustõlget, küsige teatritest ja muuseumitest-näitustelt, mida neil nägemispuudega inimeste jaoks pakkuda on. Kes teab, ehk ongi või leiavad, et kui on vajadus, tuleks midagi teha.

Allikas: Valguse kaja sügis 2020