Teade parima kuuldemängu tunnustamisest

Sel aastal MTÜ Kakora eestvõtmisel tunnistati parimaks kuuldemänguks aastatel 2018 ja 2019 Eesti Raadioteatris esietendunud kuuldemängudest Tiit Palu lavastatud „Klarissa kirjad“. Samuti otsustati tunnustada kogu kuuldemängus osalenud meeskonda parim Naishääl Piret Laurimaa ja parim meeshääl Sepo Seeman ning parim helirežissöör Külli Tüli.

Tunnustused anname üle Rahvusvahelisel Valge Kepi -päeval 15.10.2020 Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (Tondi 8A) saalis toimuval kontsertüritusel kell 17:00.

Juba viiendat korda tunnustame kuuldemänge. 

2012 tunnustasime aastatel 2010 ja 2011 esietendunud kuuldemänge, 2014 aastal tunnustasime 2012 ja 2013 esietendunud teoseid, 2016 aastal tunnustasime 2014 ja 2015 esietendunud ning 2018 aastal 2016 ja 2017 esietendunud kuuldemänge.

Väljavõtteid tunnustusaastate teadetest:

2012 aastal Hindajateks olid: Sülvi Sarapuu, Anni Oraveer, Jaanus Riimets, Jakob
Rosin ja Jelena Kudrjašova. Hinnati, nagu juba öeldud, viies kategoorias, samuti anti välja ka üks üllatusaukoht.

Otsus ise oli järgmine:

Parim kuuldemäng- "Puhastus".
Parim lavastaja- Taago Tubin. Kuuldemäng "Puhastus" (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-puhastus-01 )
Parim helirežissöör- Külliki Valdma (kuuldemäng, "Viiendal Päeval") (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-viiendal-paeval )
Parim meesnäitleja- Andres Raag kuuldemängus "Kihlvedu" (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-kihlvedu )
Parim naisnäitleja- Kaie Mihkelson. Kuuldemäng "Pilved nagu valged utetalled" (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-pilved-nagu-valged-utetalled )
Ära märkida Oskar Seeman kuuldemängus "Viiendal päeval". Ainus lapsosatäitja. Väga julge ja tõetruu mäng.

/Jakob Rosin/

 

Seekordse nõukogu koosseisu kuuluvad: Jakob Rosin, Margus Kiin, Anni Oraveer, Jelena Kudrjašova ning Jaanus Riimets. Tänavu tuli nõukogu kokku teist korda, et hinnata kuuldemänge, mis on valminud 2012 ja 2013 aastail, kokku oli hinnatavaid 11.

Seekordsed võitjad on järgmised:

Parim kuuldemäng: Roy Strider - Mässajad. (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-roy-strider-quot-massajad-quot-1 )

Kuuldemängu ülesehitus ja žanr erinevad tugevalt teistest. Osaliselt dokumentaalseid lavastuslike kuuldemänge on olnud suhteliselt vähe, mistõttu “Mässajad” paistab nende seast eriti hästi välja kui suurepäraselt kirjutatud ja sujuvalt kulgev kuuldemäng.

Parim lavastaja: Andres Noormets (Mässajad)

Kuuldemängu lavastajana on Noormets suutnud välja tuua olukorra reaalsuse, pinevuse ning tõsiduse, säilitades samal ajal tegevustiku hoogsuse ja sujuvuse.

Parim helirežissöör: Külli Tüli (Mässajad)

Suurepärane helipilt, mis tekitab tervikliku olustiku ja jätab kuulajale mulje nagu ta jälgiks sündmusi läbi kohapeal olijate salvestuste. Hästi läbipõimitud jutustuse ja tegevustiku osa.

Parim nais osatäitja: Hele Kõrve (Elu eest) (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-elu-eest/same-series )

Suurepärane näitlejatöö, mille käigus toob osatäitja väga ehedalt välja üksildase naise karakteri.

Parim mees osatäitja: Henri Viies (Puudutamata) (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-puudutamata )

Väga hästi ning tõetruult väljamängitud osa rannal.

/Sülvi Sarapuu/

 

2016 aastal Osalesid: Jelena Kudrjašova, Jaanus Riimets, Gerli Kangur, Margus Kiin, Kert Küla. Hindajate kogu kutsus kokku Kakora MTÜ Sülvi Sarapuu. Hinnati üheksat kuuldemängu, mis esietendusid aastatel 2014-2015. Hindamise tulemused selgusid ausa hääletusega kuulajate arvamuste põhjal. Kuuldemänge hinnati kuues kategoorias.

„Täna anti tunnustused üle nominentidele Särevi teatritoas (Tina 23), Tallinnas.

1. Parim kuuldemäng/autor -Andrus Kivirähk "Kaheksa varbaga kuningas" 2015. Eluline ja tragikoomiline kuuldemäng, mis kirjeldab tõetruult haiglasse sattunud inimese meeleolu. (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-andrus-kivirahk-kaheksa-varbaga-kuningas/similar-27686 )

2. Parim naisosatäitja - Piret Kalda kuuldemängus Andrus Kivirähk "Kaheksa varbaga kuningas" 2015, põetaja-sanitari rolli eest.  Piret Kalda mängis põetaja rolli hästi lohutades patsienti, kellel oli amputeeritud kaks väikest varvast. Veel kurtis parim naisosatäitja väikest töötasu ning ei saanud aru miks ta peab keset ööd kuningas Liiri mängima, kuigi kuuldemängu peategelane väitis, et on näitleja ning mängib ainult kuningas Liiri. „Ma ei teagi kes see Liir on“? Kuuldemängus olid hästi esitatud  haiglale iseloomulikud helid: ratastooli lükkamine, karkudega kõndimine ning põetaja sammude kaja koridoris.

3. Parim meesnäitleja Andres Raag,  Rein Põdra kuuldemängus "Kuningapuu" 2014, Juhan Liivi osatäitmise eest.  Andres Raag mängis Juhan Liivi rollis suurepäraselt deklameerides ilmekalt Juhan Liivi luulet  Kuuldemängu kuulates tekkis tunne, et kõnelebki isamaaline luuletaja Juhan Liiv. Andres Raag suutis ilmekalt edasi anda Juhan Liivi muutuvat meeleolu ja kurvameelsust viimastel eluaastatel. Juhan Liivi hingeline seisund oli kuuldemängus „Kuningapuu“ hästi tajutav. (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuningapuu )

4. Parim režissöör - lavastaja Aare Toikka, Jim Ashilevi kuuldemängu "Godzilla" 2014, lavastamise eest.  Aare Toikka lavastas toreda ja vapustava ulmekuuldemängu „Godzilla“.  Godzilla oli ürgne merekoletis, kes hävitas lõpuks terve planeedi purustades linnu ning süües ära kõik elusolendid, keda kohtas.  Tallinna hävitades läks Godzilla toiduks Pika Hermanni Torn ning tema nutu tagajärjel hukkusid Läänemere kilud ning kustus Maa tuum. Aare Toikka kirjeldas meie planeedi viimset päeva -maailma lõppu väga vaimukalt. Lisaks oskas Aare Toikka ilmekalt edasi anda kuuldemängus esinenud lahingu helisid: pommiplahvatusi, Godzilla möirgamist, toitumist, elusolendite nuttu ja kannatusi. „Kuuldemängu kuulates tundus nagu oleksin sattunud otse ürgse merekoletise ohvriks ning mind süüakse kohe ära, sama tunne esines ka teistel kuulajatel, kuid õige kuuldemäng peabki olema kuulajaid haarav ja kaasakiskuv“ -tõdes üks kuuldemängude hindajate kogu liikmetest. (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-godzilla/same-series )

5. Parima kõrval-osatäitja osa eest kuuldemängus Jim Ashilevi "Godzilla" 2014, saab Katarina Unt

6. Eritunnustus Marko Kõlarile kuuldemängu Rein Põder "Kuninga puu" 2014, muusikalise kujunduse eest. Marko Kõlar valis muusika vastavalt kuuldemängu olemusele. Muusika oli ajalooline ja rahulik. Muusika haakus hästi kuuldemängus toimuvaga kirjeldades Juhan Liivi kurba meeleolu viimastel eluaastatel ning Laiuse Pastoraadis valitsenud  ajaloolist õhustikku.

/Kert Küla/

 

Seekord kuulusid kuuldemängude kuulamise ja hindamise raadi Jakob Jõgisuu, Gerli Kangur, Jelena Kudrjašova, Mirjam Liivak ja Jaanus Riimets ning hindamisele tulid 2016. ja 2017. aastal raadioteatris esietendunud kuuldemängud. Tunnustusi jagati järgmistes kategooriates: parim kuuldemäng kui tervik, parim mees- ja naisosatäitja, parim režissöör. Lisaks otsustati välja anda kaks eritunnustust.

25. märtsil istuti koos ja otsus sündis järgmine:

Parim kuuldemäng tervikuna on raadi arvates Piret Jaaksi kuuldemäng „Aasta pärast“. (https://vikerraadio.err.ee/v/kuuldemang/saated/8031f542-c710-4aa1-8991-70af44953bc0/kuuldemang-piret-jaaks-aasta-parast-esietendus)

Teema on tänapäevases maailmas aktuaalne. Lühisuhted on järjest enam levinud ja keerulised. Ajaloost ja folkloorist tuntud pereväärtused, kohusetunne ja vastutus jäävad kaasaegses tiheda ja kiire rütmiga linnaelus tihti tagaplaanile. Uue suhte loomine on lihtne, piisab vaid sõnumist mõnes telefoniäpis või sotsiaalmeedias. Sellest tulenevalt esineb tunduvalt rohkem ka psühholoogilisi häireid ja haigusi. Kuuldemängu autor on tabavalt sidunud tänapäeva noorte probleemid ja igatsuse kirgliku armastuse järele.

Parima meesnäitleja tunnustuse pälvis Tõnu Oja, kes kehastas Gert Kiileri järjekuuldemängudes „Eradetektiiv ERF“ 2016. aastal direktorit ning 2017. aastal ametnikku.  (http://klassikaraadio.err.ee/v/teater/saated/26d55d5a-c965-4602-91c9-4d7e52b0a2a1/raadioteater-eradetektiiv-erf)

Tema karakterid olid humoorikad ja kaasahaaravad, professionaalselt edasi antud.

Parimaks naisosatäitjaks valiti Liisa Pulk, kes mängis kuuldemängus „Aasta pärast“ naistegelast Leenat. Karakter oli hästi tabatud ja tundlikult edasi antud, kõne dünaamiline ja selge.

Parimaks režissööriks valiti Andres Noormets, kes lavastas ja esitas August Gailiti novelli põhjal kuuldemängu „Meri“. (https://vikerraadio.err.ee/v/kuuldemang/saated/466e957b-9828-48a9-a8cb-5940c682ed64/kuuldemang-esietendus-august-gailit-meri)

Kuuldemäng oli õnnestunult seatud ja lavastatud. Novellist on võetud põnevamad seigad, süžee oli loogiline ja kaasahaarav.

Eraldi soovis raad ära märkida Tiina Mälbergi, kes lavastas Suokassi luulekava „Tagassi inglite juure“. (https://vikerraadio.err.ee/v/kuuldemang/loigud/e3e4cec2-18be-455f-a0a2-0765e42352b4/kuuldemangud-suokass-tagassi-inglite-juure)

Mälbergi tunnustatakse nauditava lavastuse, hingestatud esituse ja viru keele propageerimise eest.

Teiseks leidis äramärkimist Anu Lamp, kes tõi raadioteatrisse EMTA lavakunstikooli 27. lennu lavakava „Sõnad. Sõnad. Sõnad. Eluring“. (https://vikerraadio.err.ee/v/luuleruum/saated/2cefb90e-a4e4-4d91-a09a-c205af128618/luuleruum-sonad-sonad-sonad-eluring)

Luulekava oli informatiivne ja avardas silmaringi meie emakeele sõnarikkuse osas. Lisaks on tänuväärne, et noori näitlejaid harjutatakse teksti edasi andma ka raadioteatris, ilma visuaalsete vahenditeta.

Kuuldemängud on nägemispuudega inimeste jaoks kindlasti väga olulised, kuna neist saadakse täisväärtuslik kultuurielamus. Filme või seriaale vaadates jääb tahes-tahtmata osa infot saamata. Kuuldemängudes aga antakse kogu süžee edasi mittevisuaalseid vahendeid kasutades. Pimedana on kuuldemängude kuulamine kindlasti intensiivsem, kuna märgatakse neidki detaile, mis võiksid nägijana tähelepanuta jääda.

/Mirjam Liivak/

 

2020 aastal Meeldivaima kuuldemängu valimine aastatest  2018-2019. Heliraad , mis koosnes vabatahtlikult MTÜ Kakora üleskutsel nägemispuudega inimeste hulgast ja hiljem hääletajate koosmeeles tehtud otsuse alusel, otsustasime esitada nägemispuudega inimeste poolt neil aastatel Raadioteatris lavastatud kuuldemängude hulgast „Klarissa kirjad“. Kuigi alguses oli ka erinevaid arvamusi, siis lõppeks oli otsus enam-vähem üksmeelne, mis tähendab seda, et sellele keegi vastu ei vaielnud. (https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-tiit-palu-klarissa-kirjad)

„Klarissa kirjade“ valimise peamiseks põhjenduseks oli teema romantilisus, tunnete siirus ja kestvus -nende tunnete, mis kuuldemängus abikaasade vahel alles jäid- ja ka lavastuse ja näitlejate töö loomingulisus ja ehedus, teema tajumine ja mõistmine. Ühe hindaja meeleolu selle kuuldemängu kuulamisest saab lugeda järgnevalt:

Kuuldemängu "Klarissa kirjade" puhul võlus mind esmalt kohe algus ja humoorikas stiil ajalehe tutvumiskuulutustes. Enim muljet avaldas aga see lahusoleku traagika ning see, kuidas naine vaikselt, kuid visalt ning järjekindlalt kirjutab küll sellele ja küll tollele tähtsale isikule. Hoolimata keelduvaist vastustest ei viska ta püssi põõsasse ning saavutab oma mehe väljaandmise Nõukogude Liidust. Peab ütlema et kuni mees polnud veel lennukis, oli mul tunne, et viimasel hetkel ikkagi mõni dokument ei sobi või leitakse mõni teine ettekääne, miks mitte teda Nõukogude Liidust lahkuda lubada. Õnneks siiski seda ei sündinud. Teise hindaja südant võlus sügav ajaloo ja elulugude traagilisuse ja samas eksisteeriva siira armastustunde koosolemine, mis praegusaja hoopis mõnusamates oludes sageli olemata jääb. Ka võlus pilguheit sellesse paljude meelest ikka tõelisesse Eesti aega kui nagu kunagi pidudel sai lauldud sõnadega „ma tahaksin kodus olla-kui Eesti on Vabariik-ja Laidoner kamandab väge-ja Päts on president“. See mälestus „kuldsest ajast“, mis muidugi ei olnud täiesti „kuldne“,  aga ikka üks hea aeg, see mälestus aitas paljusid -ka üht hindajat- need sünged ajad üle elada. Ja see kuuldemäng tuletas sellele hindajale selle kõik meelde ja ta on tänulik nii autorile kui näitlejatele ja lavastajale ja kogu loomingulisele meeskonnale, et selline lavastus nüüd Raadioteatri arhiivis kuulatav on. Armastuse defitsiit on kõige rängemini üle elatav defitsiit. Sellele hindajale sümboliseeris eriliselt kogu seda draamat pagulusmaale jäänud sõrmus, mis saadeti sõbra poolt -kes paljude eelduste kohaselt oleks ehk „rahvavaenlase“ sõrmuse endale jätnud või siis KGB-sse viinud, aga kes hoopis kilose suhkrupaki sees selle tegelikult ju kaas-kannataja (sest kõik kannatasid kommunistliku paradiisi käes üsna kõvasti) poolt sõbralikult siia Eestimaale saadeti ja siis lõpuks ka Kanadasse jõudis, kus oligi õige sihtkoht. Paljud eestlased said just vahtralehemaal uue elu alustamiseks võimaluse. Ja see perekond ka, sest tegu on reaalselt toimunud sündmustega.

Ka said seekord kõik „parima“ tiitlid ühe kuuldemängu Tiit Palu „Klarissa kirjad“ loomingulise kollektiivi liikmed.

Parim lavastaja Tiit Palu

Parim naisnäitleja  Piret Laurimaa

Parim meesnäitleja Sepo   Seeman   

Seekord siis selline valik.

 

/Jaanus Riimets, valikuprotsessis osalejate nimel/

29.06.2020

 

MTÜ Kakora nimel

Sülvi Sarapuu