Väike ülevaade kirjeldustõlke tegevusest

Tekst: Sülvi Sarapuu

Allikas: Kuukiir jaanuar-veebruar 2019

II Kirjeldustõlke kursus ”Kirjeldustõlge – visuaalsuse vahendaja” on käesolevaks hetkeks Balti Filmi- ja Meedia kooli täienduskoolitusena Tallinna Ülikoolis käima läinud.

Kirjeldustõlge ehk väliskeeli kuvailutulkkaus, syntolkning, audio description, on üks osakirjeldamisest. Kirjeldamine on üks neljast retoorika režiimist koos ekspositsioneerimise, argumenteerimise ja jutustamisega. Iga retooriline režiim esineb erinevates vormides ja igaühel neist on oma otstarve ja konventsioon. Kirjeldamine on ka ilukirjanduses kirjutamise režiimis edastatava loo andmetel loodav vaimne pilt.

MTÜ Kakora puutus kokku kirjeldustõlkega, kui 2007. aasta lõpul tutvus loo kirjutaja tekstiilikunstniku Jenny-Juulia Wallinheimo-Heimosega, kes pakkus Tallinnasse oma näitust ”Pritty Cripple”. Kunstnik soovis, et teeksime näituse võimalikult ligipääsetavaks ka nägemispuudega inimestele. Nii kirjutasime punktkirjas sildid eksponaatidele ja näituse avamisel tegi vabakutseline näitleja Mart Aas koos kunstnikuga näituse külastajatele kirjeldustõlkega tuuri.

Järgnes veel paar näituse ”Loomakari” kirjeldust ja kaks koolitusseminari KUMUs, mis tuld ei võtnud. Tegime ka projekti raames KUMU kolmandakorruse taktiilse kaardi, mis aastateks jäi kuhugi kapinurka seisma. Alles mitme aasta pärast, kui seda kaarti kord muuseumit külastades küsisin ja lubasin seal seista, kuni see üles leitakse, ilmus kaart kusagilt ka infolauda, kus minu meelest ongi selle koht.

Esimene film kirjeldustõlkega

Kirjutasime projekti, et menukale koguperefilmile saada kirjeldustõlke tegemiseks nii raha kui luba. Tookord saime mõlemaid ja mängufilmile ”Ruudi” sai tehtud kirjeldustõlge. Sellele järgnesid veel filmid ”Kinnunen” ja ”Sügisball”. Veel katsetasime kirjeldustõlget teatrietendusele ”Kolm meest paadis, koerast rääkimata” Ugalas ja ”Tarbetud inimesed” VAT teatris.

Vajasin ise õpet!

Kui kuulsin tuttavatelt Soomes, et sügisel 2011 toimub kirjeldustõlkide ja nende konsultantide koolitus Helsingis, panin oma vaimu valmis ja end koolitusele kirja. Tihe mõttetöö kodutööde ja kontakt tundide vahel viilisid nägemust ja andsid kogemust.

Samal ajal õppisin Viljandi Kultuuriakadeemias kaugõppes kultuurikorraldust. Unistasin suurelt. Osalesin Eesti Pimedate Liidu Heliliste Subtiitrite komisjonis ja otsisin partnereid koguperefestivali teostamiseks ”Puude taga on inimene”. Lisaks urgitsesin VKA kultuuriosakonnas, et kas oleks võimalik korraldada kirjeldustõlkidele üks koolitus.

Kõik rattad keerlesid aeglaselt. Ja kui otsa lahti sai, tundus, et sõidame suure mürinaga piduriteta mäest alla…

Murdepunkt 2013

2013. aasta alguseks oli teada, et kirjeldustõlke kursus toimub. Sellele oli registreeritud 10 tulevast kirjeldustõlki ja neli tulevast kirjeldustõlke konsultanti. Samal ajal tõmbas koguperefestivali korraldamine tuure üles ja minul enesel seisis ees diplomi kaitsmine.

Mais tuli teade, et ETV teeb meile heliliste subtiitrite kanali!

Juunis toimus festival ”Puude taga on inimene” ja sellelt suurelt lavalt luges tolleaegne sotsiaalminister Hanno Pevkur ette Kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi Instituudi ühise pöördumise, et sellest hetkest riigi toetust nautivad filmid saavad ka subtiitrid vaegkuuljatele ja kirjeldustõlke nägemispuudega inimestele. Aprillis lõpetanud kursuslaste töödest oli nüüd vaja saada ka salvestused, sest muidu läheb see suur töö kaotsi. Neli filmi saigi festivaliks salvestatud ja aasta teisel poolel ka ülejäänud filmid.

Tuli kutse ka Saksamaa kirjeldustõlkega filmide festivalile, kus käis kaks tõlki ja üks konsultant.

Vaikus

Aasta 2014 tiksus vaikselt lõpu poole ja mina kirjutasin tolleaegsele kultuuriministrile Urve Tiidusele, et saada temalt audientsi. Vastus tuli, et 30 minutit on minu päralt ühel jõulukuu hommikul. Kui esitlesin 2013. aastal avalikult esitatud teadet ja seda, et ühtegi filmi pole kirjeldustõlget saanud, läksin rahus koju.

Nädala pärast tuli avalik teade Eesti Filmi Instituudilt, et Kultuuriministeerium eraldas kümnele filmile kirjeldustõlke tegemiseks vahendeid. 2015. aasta kulus filmidele kirjeldustõlke tegemises. Kõik salvestati ja on laenutatavad Eesti Pimedate Raamatukogu teavikute hulgas.

Pärast festivali ”Puude taga on inimene” siirdus üks kandev jõud Kristiina Alliksaar Ugala etteotsa ja peale teatri renoveerimist alustas Ugala ainsana teatritest kirjeldustõlkega etenduste pakkumist nägemispuudega inimestele.

Mentaliteet: Küll meie teame, mida Teile tarvis on!

Väike rõõmukiir tuksles meeles. Siis aga selgus, et mingi teine firma on leidnud, et ka nemad hakkavad kirjeldustõlkeid tegema! Alates 2013. aastast on Kakoral kirjeldustõlke loend/list, mis on kinnine, kuhu kuuluvad koolituse saanud kirjeldustõlgid ja konsultandid.

Kui filme algas kirjeldustõlkega tilkuma kaubandusvõrku ja meie listis keegi ei teadnud neist midagi, kirjutasin jälle Kultuuriministeeriumisse nii ministrile kui kantslerile, et kuidas ikka on võimalik, et seal keegi teab paremini, mida nägemispuudega inimesed vajavad?

Pikk kirjavahetus 2016. ja 2017. aastal (vähemalt neli-viis kirja põhjendustega kohtumistega) tõi meid ühiseks koolitushommikuks kokku Eesti Filmi Instituudi hoones produtsentide ja nende esindajatega.

See tegi selgeks mõned teemad ja 2018. aastal said meie koolitatud kirjeldustõlgid ja kirjeldustõlke konsultandid näidata oma oskusi. Ka EFI Pärimusosakonnal oli 2018. aastaks leitud vahendeid ning kolm kullafondi filmi said kirjeldustõlke. Viimane neist filmidest pole veel meieni jõudnud. Ja taaskord, kui küsisin, et kes on filmis konsultandiks, anti mulle teada, et hoopis näitleja.

Kuidas on nii raske aru saada, et kirjeldustõlke konsultant on nägemispuudega/praktiliselt pime selleks koolitatud inimene, mitte keegi tänavalt!

Soovisime alustada BFMiga koostöös sügisel uut kirjeldustõlkide koolitust. Sügisel jäi see ära, aga jaanuari lõpul 2019 algas koolitus, kus on praeguseks 16 tulevast kirjeldustõlki ja 5 tulevast konsultanti.

Hoiame kõigile tulevastele kirjeldustõlkidele ja konsultantidele pöialt!