Kuuldemängude kuulamise ja hindamise raadi teade 2018

Juba neljandat korda valisid nägemispuudega kuuldemängusõbrad MTÜ Kakora eestvõtmisel viimase kahe aasta parimaid kuuldemänge ja neis mänginud näitlejaid. Seekord kuulusid kuuldemängude kuulamise ja hindamise raadi Jakob Jõgisuu, Gerli Kangur, Jelena Kudrjašova, Mirjam Liivak ja Jaanus Riimets ning hindamisele tulid 2016. ja 2017. aastal raadioteatris esietendunud kuuldemängud. Tunnustusi jagati järgmistes kategooriates: parim kuuldemäng kui tervik, parim mees- ja naisosatäitja, parim režissöör. Lisaks otsustati välja anda kaks eritunnustust.

25 märtsil istuti koos ja otsus sündis järgmine:

Parim kuuldemäng tervikuna on raadi arvates Piret Jaaksi kuuldemäng „Aasta pärast“.

https://vikerraadio.err.ee/v/kuuldemang/saated/8031f542-c710-4aa1-8991-70af44953bc0/kuuldemang-piret-jaaks-aasta-parast-esietendus

Teema on tänapäevases maailmas aktuaalne. Lühisuhted on järjest enam levinud ja

keerulised. Ajaloost ja folkloorist tuntud pereväärtused, kohusetunne ja vastutus jäävad

kaasaegses tiheda ja kiire rütmiga linnaelus tihti tagaplaanile. Uue suhte loomine on lihtne, piisab vaid sõnumist mõnes telefoniäpis või sotsiaalmeedias. Sellest tulenevalt esineb tunduvalt rohkem ka psühholoogilisi häireid ja haigusi. Kuuldemängu autor on tabavalt sidunud tänapäeva noorte probleemid ja igatsuse kirgliku armastuse järele.

Parima meesnäitleja tunnustuse pälvis Tõnu Oja, kes kehastas Gert Kiileri järjekuuldemängudes „Eradetektiiv ERF“ 2016. aastal direktorit ning 2017. aastal ametnikku.

http://klassikaraadio.err.ee/v/teater/saated/26d55d5a-c965-4602-91c9-4d7e52b0a2a1/raadioteater-eradetektiiv-erf

Tema karakterid olid humoorikad ja kaasahaaravad, professionaalselt edasi antud.

Parimaks naisosatäitjaks valiti Liisa Pulk, kes mängis kuuldemängus „Aasta pärast“ naistegelast Leenat. Karakter oli hästi tabatud ja tundlikult edasi antud, kõne dünaamiline ja selge.

Parimaks režissööriks valiti Andres Noormets, kes lavastas ja esitas August Gailiti novelli põhjal kuuldemängu „Meri“.

https://vikerraadio.err.ee/v/kuuldemang/saated/466e957b-9828-48a9-a8cb-5940c682ed64/kuuldemang-esietendus-august-gailit-meri

Kuuldemäng oli õnnestunult seatud ja lavastatud. Novellist on võetud põnevamad seigad, süžee oli loogiline ja kaasahaarav.

Eraldi soovis raad ära märkida Tiina Mälbergi, kes lavastas Suokassi luulekava „Tagassi inglite juure“.

https://vikerraadio.err.ee/v/kuuldemang/loigud/e3e4cec2-18be-455f-a0a2-0765e42352b4/kuuldemangud-suokass-tagassi-inglite-juure

Mälbergi tunnustatakse nauditava lavastuse, hingestatud esituse ja viru keele propageerimise eest.

Teiseks leidis äramärkimist Anu Lamp, kes tõi raadioteatrisse EMTA lavakunstikooli 27. lennu lavakava „Sõnad. Sõnad. Sõnad. Eluring“.

https://vikerraadio.err.ee/v/luuleruum/saated/2cefb90e-a4e4-4d91-a09a-c205af128618/luuleruum-sonad-sonad-sonad-eluring

Luulekava oli informatiivne ja avardas silmaringi meie emakeele sõnarikkuse osas. Lisaks on tänuväärne, et noori näitlejaid harjutatakse teksti edasi andma ka raadioteatris, ilma visuaalsete vahenditeta.

Kuuldemängud on nägemispuudega inimeste jaoks kindlasti väga olulised, kuna neist saadakse täisväärtuslik kultuurielamus. Filme või seriaale vaadates jääb tahes-tahtmata osa infot saamata. Kuuldemängudes aga antakse kogu süžee edasi mittevisuaalseid vahendeid kasutades. Pimedana on kuuldemängude kuulamine kindlasti intensiivsem, kuna märgatakse neidki detaile, mis võiksid nägijana tähelepanuta jääda. Kuuldemängude kuulamise ja hindamise raad soovib raadioteatrile palju õnne 90. juubeli puhul ning jätkuvat tahet ka edaspidi erinäolisi kuuldemänge ja luulekavu raadios lavastada.

Tunnustused antakse üle 12 aprillil Raadioteatris.

koostas Mirjam Liivak

MTÜ Kakora poolt Sülvi Sarapuu

+372 5196 0584

kakora.sarasyl.com