Botaanikaaias Meelte Aeda külastamas

Jaanuaris jooksis pealinna meediast läbi uudis, et Botaanikaaed avab maikuus spetsiaalselt puudega inimestele kohandatud Meelte Aia, kus lisaks erinevate eksootiliste taimede vaatlemisele on võimalik enamlevinud taimi ka nuusutada ning maitsta, lisaks kuulata ümbritsevaid loodushelisid. Samuti on aia territooriumil võimalik liikuda ratastoolis.

Otsustasin minna seda vägagi tervitatavat ligipääsetavaks muudetud Botaanikaaia osa ise üle kaema. Siinkohal on paslik mainida, et selle tegevuse juures (ja tegelikult ka muul ajal) ei näinud ma mitte midagi.

Hoogne algus ja suured ootused

Ühel Eestimaa suvele kohatult päikselisel päeval seadsingi sammud Botaanikaaia suunas. Astusin kassaluugi juurde ja palusin külastada Meelte Aeda."Loomulikult, teile on ju tasuta," rõõmustas klienditeenindaja mind hea uudisega. "Ja saatja?" uurisin mina omakorda. Selgub, et ka puudega inimese saatjal on võimalus Botaanikaaeda tasuta külastada.

Seame sammud mäest alla viiva trepi juurde, mille astmete kõrgus ja pikkus tekitab kahtluse, et kehvema tasakaalumeelega inimene siit küll ilma tuge vajamata alla ei saa.

Trepi lõpus tervitab meid Meelte Aia reljeefne plaan, kuhu detailselt ja plaani muust pinnast konkreetselt erinevate märgistega on tähistatud nii Meelte Aia sissepääsuni viiv tee kui ka aias sees asuvad taktiilse tähistusega teerajad. Lisaks kõnniteedele leiab plaanilt veel peenrad, istepingid, puud, kaks aias asuvat kiike ning ka aia keskel asetseva purskkaevu. Kogu plaan on varustatud nii kõrge kontrastsusega kui ka punktkirjas eestikeelsete viitadega.

Plaanilt vaadates tundub aed olevat üsnagi suur, sestap otsustame värskete plaanilt saadud teadmiste najal aeda ennastki kaema minna.

Olles jõudnud aia sissepääsuni, lasen saatja küünarnukist lahti ja haaran valge kepi, puudega inimene peaks siin iseseisvalt hakkama saama. Minu saatja märkab, et lähedal asuval sildil on audiogiidile viitav kujutis. Seega kusagilt peaksime me saama pisikese kõneleva karbi, mis aias asuvate taimede kohta lisainfot jagaks. Vaatame lootusrikkalt ringi, kuid infotöötajat või piletimüüjat, kes audiogiide jagaks, ei paista kusagilt.

Seame sammud lähedal asuvasse palmimajja, lootuses kõnelev tarkusemasin siiski kusagilt kätte saada, soov on ju kõige Meelte Aias leiduva kohta teada saada niipalju kui võimalik.

Astume enesekindlalt palmimajja sisse, kuid ka seal pole ühtegi töötajat. Vaid külastajad saalivad ringi ja klõpsutavad nutitelefonidesse kümnete kaupa fotosid erinevate taimede osadest. Otsime palavas troopikaõhus töötajat juba mitu minutit, kui mu saatja arvab, et märkab üht taimedega askeldavat töötajat. Tõttame lootusrikkalt sinnapoole, et avastada, et tegemist on järjekordse külastajaga. Mis seals ikka, seame sammud lähima teadaoleva töötaja - kaugel-kaugel kassas asuva klienditeenindaja poole. Selleks tuleb meil aga läbida taaskord see erikõrguste astmetega trepp. õrge, madal, madal, väga madal, natukene kõrgem... ja olemegi mäenõlvast üleval.

Avastame kassaklaasi tagumisest nurgast pisikese, ennist märkamatuks jäänud sildi, mis soovitab audiogiidi kassatöötaja käest küsida. Ennist, kui ma kassa juurde astusin ja kogemata natukene valge kepiga liiga kõvasti vastu seina koputasin, sai loodetavasti töötajale üpriski selgeks, et ma ei näe mitte midagi, pisikestest sildikestest rääkimata. Seega oleks ta võinud audiogiidi meile juba kohe alguses pakkuda.

Aed alles kasvab

Meelte Aeda oleme esialgu vaadelda saanud vaid kaugelt.

Trepist alla jõudnud, tervitab meid kerge tõkkepuu ja silt: "Külastajatel objektil viibimine keelatud." 10 minutit tagasi seda seal kohe kindlasti ei olnud. Hämmeldunult vaatame ringi - üleval asunud kassatöötaja mingeist äkki tekkivatest keelualadest küll ei rääkinud. Kuna aga teiselpool tõkkepuud on näha liikumas samuti külastajaid, tõstame tõkkepuu korraks eest, tehes näo, et see on täiesti seaduslik tegevus. Ja olemegi Meelte Aias! Lõpuks saab panna kõik oma meeled proovile, puudutades, vaadates, nuusutades, maitstes ja kuulates erinevaid taimi, mis aias leiduvad.

Asun mööda taktiilse tähistusega teed liikuma, järgides valge kepiga reljeefset riba üpriski laia kõnnitee keskel. Avastan aia plaanilt ammutatud teadmiste abil kiige. Teeraja keskelt viib selleni ka eraldi taktiilne rada.

Istun kiigele ja mõtlen, et küll on vahva, kui mõnes võõras kohas on võimalik asju üles leida ka ilma nägijate abita. Tavalise rippkiige kõrval asub ka rambiga kiik, kuhu on võimalik sõita ka ratastoolikasutajatel.

Astume mööda teed edasi. Vastu tuleb kaks naisterahvast. "Ega me päris valmis veel ei olegi, alles istutame taimi," selgitab üks mulle. Meid ümbritsevad tühjad mulda täis peenrad ja ilma igasuguse infota infotahvlid.

"Pärast kõike seda jooksmist oleks võinud siiski saada ka mõnda lille nuusutada," mõtlen. Meenub artikkel, kus väideti, et Botaanikaaed kavatseb Meelte Aia avada maikuus. Botaanik Urmas Laansoo sõnul jäi aia valmimine küll veidi hilisemaks kui plaanitud, kuid peenrad ei ole sugugi tühjad. "Tegelikult on enamik neist juba istutatud. Eelkõige on maitsetaimi, ravimtaimi, söödavaid taimi, kuid on natukene mürgiseid taimi ka," selgitas ta.

Hoolimata sellest, et aias valminud taimi napib, uurime edasi, jõudes purskkaevuni, mida ümbritseb samuti taktiilne teerada, mida hea ja mugav valge kepiga järgida. Ristuvad teed viivad valmimisjärgus peenarde, istepinkide ning veel ühe reljeefse aiaplaani juurde. Ja ongi kõik, hetkel me muud aiast ei leiagi, jääb vaid loota, et peagi aeda taas külastades saab aias siiski ka taimi näha.

Lahkun aiast rõõmsana, hoolimata kõigist teele tekkinud takistustest ja sellest, et aed päris valmis veel polnud. On ju suurepärane, et on rajatud aed, kus saavad liikuda, taimi uurida ja teadmisi ammutada ka puudega inimesed.

Et juba botaanikaaeda on tuldud ja isegi audiogiid kassast hangitud, läheme Botaanikaaia teistesse osadesse, et mõnda taime siiski uurida. Audiogiidi kirjeldused taimedest on üpriski head ja detailsed, kuid kitsad vahekäigud, käiguteele trügivad kaktused, liaanid ja palmid muudavad nägemispuudega inimesel üksi liikumise üpriski keeruliseks. Õnneks on mul töötava nägemismeelega saatja kaasas, kelle küünarnukist kinni hoides on hea turvaline liikuda.

Ka tuttavat, läbikäiku keelavat silti õnnestub meil korra veel kohata, nimelt on see paigutatud troopikamaja ukse ette, kust me 15 minutit varem olime sisenenud. Ehk soovitakse sellega külastajatele märku anda, et pole veel piisavalt taimi uuritud? Igatahes lahkume Botaanikaaiast lootusega, et kunagi õnnestub külastada ka valminud Meelte Aeda. Selleks peaks kõigil avanema võimalus juba augusti keskel, mil Botaanikaaia Meelte Aed ametlikult avatakse.

Mitmekesine ja mitmeid meeli erutav valik

Urmas Laansoo sõnul on aeda valitud taimed, mida saab eelkõige võimalikult paljude meelte abil kogeda.

"Neid saab nii nuusutada, puudutada, mõni isegi kõrvetab, meil on seal ka näiteks kõrvenõges," kirjeldab ta Meelte Aia üpriski laia taimevalikut. Sealt ei puudu isegi mürgised taimed. "Lisaks on veel ka viljapuud ja marjapõõsad. No need istikud on küll veel nii noored ja väikesed, et sellel aastal nad tõenäoliselt midagi ei kanna, kuid olemas nad seal on." Mitmed Meelte Aia taimed on üheaastased. "Enamik kõrvitsalisi, näiteks kabatšokk, rullkõrvits ja peet, need, nagu ka erinevad teraviljad, istutatakse igal aastal uuesti."

Lisaks lõhna-, maitse- ja toidutaimedele on aia külastajatel võimalik uudistada ka ilutaimi. "Meil on üks kaktus ka välja pandud, mis täitsa torkab, nii et ka see võimalus on olemas," kirjeldab Laansoo Meelte Aia taimevalikut. "Meil pole midagi sellist varem olnud. On küll Helsingi botaanikaaia Pimedate Aed, kuid see on väiksem ning selle kontseptsioon on veidike teine. Siin on mõeldud lisaks pimedatele ka kõigile teistele puudeliikidele, õigupoolest ka neile, kel puuet pole," tutvustab ta Meelte Aia erilisust.

Lisaks läbimõeldud füüsilisele aiale kohandatakse ka Meelte Aia audiogiidi. "Selles on vaegnägijate jaoks peale loetud kirjeldustõlge," sõnas Botaanikaaia turundusjuht Marika Kontson. Kirjeldatud on nii taimi kui ka aia enda ülesehitust. "Seal on öeldud näiteks, et kaks sammu paremal asub kiik, või et vasakul asuvad lõhnataimed," tõi ta näite Meelte Aia audiogiidi kirjeldusest.

Avamine augusti keskel

Juba 12. augustil avatava Meelte Aia avamisüritus tõotab tulla põnev. Koostöös algatusega Pane Oma Meeled Proovile soovitakse viia läbi mitmeid simulatsioone, mille käigus inimene saab panna ennast näiteks pimeda inimese olukorda. "On võimalik silmad kinni läbida seda aeda, või siis läbida ratastooli takistusrada," sõnas Kontson.

Jakob Rosin, TLÜ ajakirjandustudeng
Sinuga, suvi 2015