Pimedate kunsti tohib sõrmega vaadata

Pärnu uue kunsti muuseumi tasub 28. maini tulla vaatama rahvusvahelist näitust "Art Senses - Estonia 2015", mille autorid on pimedad ja vaegnägijad Itaaliast, Sloveeniast, Soomest ja Eestist.

Rahvusvaheline nüüdisaegse kunsti näitus toob vaatajateni 16 nägemispuudega autori eri tehnikates tehtud tööd: maalid, 3Dmaalid, fotod, skulptuurid, kunstivideod ja tekstiilikunsti. Osalejate vanuseskaala ulatub 14-70 eluaastani. Külastajatel lubatakse skulptuure käega katsuda, et aimu saada, kuidas pime kunstnik oma töid tunnetab. Iga eksponaat on tihedalt seotud selle autoriga, ühtlasi räägib see intiimse loo looja tunnetest või ümbritseva ettekujutusest.

Nägevad sõrmed

Näituse idee sai alguse 2010. aastal Itaalias Massa Marittima linnas tegutseva kultuuriühenduse Art@ltro kokkusaamisel tekkinud küsimustest: mis takistab meid maailmas, kus üha enam domineerivad visuaalsed sõnumid, hindamast, loomast ja nautimast kunsti teiste meeltega? Itaalia kunstiühendus ja Itaalia pimedate ja nägemispuuetega inimeste liit korraldasid võistluse, mis oli mõeldud vaid sügava nägemispuudega kunstnikele. Töid saabus Itaalia igast nurgast ja programm võttis aastate jooksul rahvusvahelise mõõtme, haarates kaasa partnereid Euroopa teistest riikidest ja luues põneva rändnäituse.

Näituse korraldaja Eestis MTÜ Kakora juhatuse esimees Sülvi Sarapuu soovitas kõigil, kes vaegnägijate töid nähes teada tahavad, kuidas on võimalik nägemismeele abita või väga halva nägemisega selliseid töid luua, lugeda kunstnike ja nende töömeetodite kohta näituse kataloogist. Sealt leiab tekstid nii tavatrükis kui punktkirjas. "Kunstnikud on päris hästi kirjutanud, miks ja kuidas nad oma töid teevad," rääkis Sarapuu.

"Näiteks maalida saab sõrmedega, käsnadega, segades värvi sisse eri struktuure jne. Kõik on võimalik, kui inimene tahab ja teda julgustatakse." Mõni autor on professionaalne kunstnik, kelle nägemine aastatega kustunud, teised hoopis muude elualade inimesed, kes vaegnägijatena kunstiga tegelemisest vaimustusse on sattunud. Sarapuu jutu järgi pole Eestis nägemispuudega kunstnike loomingu näitust varem olnud, küll on paar korda korraldatud näitust "Nägevad sõrmed", kus sõrmedega on kunsti loodud ja publik on tehtut tunnetanud.

"Meil ei ole seni vaegnägijaid eriti kunsti tegema julgustatud. Kõige hullem on pimedale inimesele öelda, et mis ta ikka hakkab tegema," tõdes Sarapuu. "See võtab tahtmise ära ja väga raske on uuesti alustada. Kui aga inimesed juba midagi teevad, tekib enesekindlus, nad teavad, mida tahavad, ja siis sünnibki kunst."

Ajuga vaadates

Kunstnik Erika Tammpere nimetas oma loodud värviliste materjaliribadega kaetud suured torud naerusammasteks. "Mul olid need torud, sinna peale põimisin värvilisi näpunööre ja kohvipakkidest kuldseid ribasid," rääkis Tammpere. "Kuna elu on lõbus, ühendasin sära ja naeru ning sündisidki naerusambad."

Elurõõmus naine ütles enda kohta, et tekstiilikunstniku ametit on ta pidanud aastaid, pimedana on aga alles "noor". Kaua töötas naine väga halva nägemise kiuste, muuhulgas näiteks RTE Kodu ja TTTK Mistra disaineri ja peakunstnikuna. Lõplik pimedus saabus 2011. aastal. Toona pooleli olnud suurest vaibast jäi tegemata kõigest ruutmeeter, kui naine äkki enam midagi ei näinud. Siiski lõpetas Tammpere vaiba mällu talletunud pildi põhjal ja abikaasa abiga. Praegugi paneb kunstnik oma töödes värvid kokku mälu järgi, abiks on ka pisike fotosilmaga seade - värvimääraja, mis kahtluse korral ütleb, mis värvi lõngaga tegu.

"Mõtlen kogu aeg, kuidas oma tööd võimalikult iseseisvalt teha," seletas Tammpere ja lisas, et enamasti ta "vaatab ajuga", kui paelu sõlmib ja toone sobitab. "Inimeses on suured jõuvarud peidus ja kui kuskilt jääb midagi puudu, on siiski võimalus edasi tegutseda."

Karin Klaus
Pärnu Postimees