Kakora logo kujutab endast mustal taustal valget lahtise peopesaga paremat kätt, mille igas sõrme otsas on musta värviga kujutatud lahtine silm. Sama silm on suurelt ka käe peopesas. Logo on ruudu kujuline ja käsi on näha kuni randmeni. Logo allääres on valgel taustal mustaga kirjutatud suurtes, paksudes trükitähtedes KAKORA.
 
 

Kuidas koletiste abil bürokraatiast läbi närida?

30.09.2012 / 00:00

Puutepunktid, 10/2012
Kaidor Kahar
Vahel ei aita selge ja lihtne jutt. Siis tuleb ette võtta midagi meeletut. Püstitada monstrum, mis kõiki ehmatab. Ja omagi mured ja pinged seda vaadates lihtsalt välja naerda.
Mida üldse peaks tegema, et avalikkus võtaks puuetega inimesi rohkem kuulda? Et ühiskond saaks üldse aru, mida nad tunnevad, kui näiteks püüavad kasutada teenuseid, mis ühiskond on "nende" abistamiseks loonud.
"Mullegi tuli see üllatusena, et sotsiaalkindlustusametis on erinevate probleemide puhuks 46 erinevat blanketti, mõned neist kuni 25 lehekülge pikad. Kui inimese elus juhtub õnnetus, ta haigestub näiteks, peab ta hakkama neid täitma ning aina uuesti ja uuesti tõestama, et ta kuulub abisaajate hulka. Aga ta on isegi hädas, on õnnetu ja mures, ta ehk pole võimelinegi kogu seda hulka formulare täitma," selgitab Sülvi Sarapuu, MTÜ Kakora eestvedaja. Kakora püüab puuetega inimesi aidata just kunsti väljendusvõimalusi kasutades. Soome ja Eesti puuetega kunstitegijate kokku viimise tulemusena on ühingul valminud juba mitu näitustprojekti, mida ka Eesti publik on vaadata saanud. Just äsja valmis näitus "Pühad koletised" Tallinna puuetega inimeste kojas.
Hirmud ja mured
"Iga töö, mis väljas, kujutabki ühe puudega inimese isiklikku püha koletist, mis takistab tal ühiskonnaelust tervetega võrdsetel alustel osa võtmast. Võtame kas või sellesama bürokraatia - koletise, millest ei pääse mööda ükski puudega inimene. Või kokkupuuted meditsiiniga, kaasinimeste suhtumine jne," jätkab Sarapuu.
Näitusel väljas olevad pühad koletised on sündinud Soome tekstiilikunstniku ja puuetega inimeste õiguste eest seisja Jenni-Juulia Wallinheimo juhitud töötubades. Ta leidis puuetega inimestele oluliste sõnumite edastamiseks uue viisi - kunstikeele. Mõned aastad tagasi avardas ta eestlaste mõttemaailma näitusega "Pretty Cripple". Too näitus kandis sõnumit, et puudega inimene on samasugune nagu kõik teised - talle on tähtis tema välimus, koduväline elu ja eneseteostus ning meelelahutus.
Ka nüüdsel näitusel on väljas kahed kargud - ühed tavalised, teised pidulikud ja ilusad. "Kujutlegem näiteks, et läheme pidulikule vastuvõtule, paneme selga õhtukleidi, aga meil pole võimalust võtta sellist karku, mis sündmuse ja riietusega sobiks," jätkab Sülvi Sarapuu. Ta lisab, et kui keegi nüüd küsib, kas siiski ei oleks oma muredega inimesteni jõudmiseks otstarbekam kirjutada harjumuspärasel kombel taotlusi, avaldusi, pöördumisi ja projekte, kohtuda ja selgitada, seletada ja nõuda, siis seda kõike on ju aastaid ja aastakümneid juba tehtud. Ja murrangut pole ühiskonna arusaamades toimunud.
Ju siis elu ise nõuab puuetega inimestelt, et nad otsiksid oma sõnumi edastamiseks uusi ja põnevamaid viise. Varem pole ju meie erivajadustega kunstnikud oma muredest kunsti kaudu eriti rääkinud, ometi on kunstikeel aus ja ootamatult mõjus ning aitab probleeme avada hoopis teisest vaatenurgast.
Ka huumor on tegelikult väga kõnekas. Ja teinekord vägagi tervistav.
Näitus "Pühad koletised"
Avatud 3. novembrini Tallinnas puuetega inimeste tegevuskeskuses (Endla 59). Infot saab telefonil 656 4048.

© 2008-2024 E-mail: sylvi.sarapuu@gmail.com