Kakora logo kujutab endast mustal taustal valget lahtise peopesaga paremat kätt, mille igas sõrme otsas on musta värviga kujutatud lahtine silm. Sama silm on suurelt ka käe peopesas. Logo on ruudu kujuline ja käsi on näha kuni randmeni. Logo allääres on valgel taustal mustaga kirjutatud suurtes, paksudes trükitähtedes KAKORA.
 
 

Rõõm kirjutamisest

08.09.2011 / 00:00

Kultuuriprojekte ellu viiv MTÜ Kakora korraldas juunist augustini pimedatele ja vaegnägemisega kirjutamishuvilistele loomingukursuse, mida juhendas kirjanik Kristiina Ehin. Oli ka liikumispuudega osalejaid.

Kursus algas kohtumisega Viljandi Muuseumis ja lõppes kokkusaamisega Tallinna Botaanikaaias. Vahepealsel ajal suhtlesid kolmteist kursuslast juhendajaga ja omavahel interneti teel. "Meil on ees ligi kümme nädalat, et luua ilukirjanduslikke tekste. Selle kursuse valik on proosa, kuid see ei tähenda, et peaksime hakkama lihtsalt mingi süžeega jutukesi välja mõtlema," selgitas Kristiina Ehin kursuse alguses. Juhendaja andis kursuslastele kirjutamisvabaduse. Ainus reegel oli, et tuli leida lähenemine, mis kirjutajat ennast kaasa haaraks.

Kohtumisel Viljandi Muuseumis oli pimedatel kursuslastel võimalik uurida ordulossi maketti ja nii kunagisest vägevusest ettekujutus saada. See oli omalaadne sissejuhatus kursusesse - esimene ülesanne oli kirjutada lühijutt teemal "Minu tuba lossis". Juhendaja andis ka mõned abistavad küsimused. Teine ja kolmas ülesanne lähtusid kirjutatust ning kolmas oli igaühel erinev.

Neljas ülesanne oli ühise järjejutu kirjutamine. "On üks loss, mida võid ette kujutada nii, nagu soovid. Selles lossis on kõigi jaoks ühist ainult nii palju, et see loss on elukool. Igas toas toimuvad erinevad tunnid. Ja meie kõik oleme selle kooli õpilased. See list siin on meie ühine blogi, kus jagame oma elukooli kogemusi ja õppetunde," kirjutas juhendaja ülesannet tutvustades.

Mitmeid töid on saanud lugeda ka kaaskursuslased, teine osa on seni jäänud vaid juhendaja teada. "Oli mõnus lugeda poisi mälestusi, sügavaid armulugusid põimituna pärimusse ning ajaloo keerdkäikudesse, lausa kõhedust tekitavat noorte lugu ja tunnete mängu, mis põimus kunstiliselt vana lossi saladustesse, ning julget emotsioonidemängu mõõtmatul värvide skaalal, kus vaadeldi end nagu kõrvalt," hindas kursuse peakorraldaja, MTÜ Kakora juht Sülvi Sarapuu loetut.

Viimastel aastatel on laienenud pimedate ja vaegnägemisega inimeste omavaheline suhtlemine meililistide ning Skype'i teel. Selles aitab neid ekraanilugeja Jaws, mis kuvaril oleva teksti häälega ette loeb. Tuntumad Eesti nägemispuudega inimeste listid on "Teade" ja "Vaba mikrofon ehk Mikker". Esimeses edastatakse teateid, teine on mõeldud aruteludeks. Neid liste haldavad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arvutihuvilised, kuid kasutada võivad kõik teemadest huvitatud.

Veebruaris korraldati "Mikri" esimene lühijuttude konkurss "Juhhei! 1". Selle algatajad olid Skype'i vahendusel toimivas kirjanduse jututoas osalejad. Pakuti välja juttude teemad. Neist tuli kinni pidada, kuid tõlgendamine jäi kirjutajate vabaduseks. Lühijutt pidi olema üks-kaks lehekülge. Hindajateks olid meililisti liikmed.

Enamikul autoritest oli see esimene kord kirjanduskonkursil osaleda, mõnel ehk esimene kord oma tööga avalikkuse ette astuda. Seepärast esitati lood hindamiseks autori nimeta.

Võistlusele laekus kümme tööd üheksalt kirjutajalt. Kuulutati välja kolm parimat tähestikulises järjekorras, kuid kõiki kümmet lugu olid hindajad esikolmikus maininud.

Juunis oli meililistide kasutajatel jälle võimalus omaloomingu konkursil osaleda. See konkurss oli aga audiovormis.

Laekus kuus tööd - enda loodud ja esitatud luuletus, lapselapse ütlemised, mõtisklus, kuuldepiltide rida ja tõestisündinud naljakad lood. Konkursi kõige noorem osaleja, kes veel rääkida ei oska, kirjeldas omal moel lalisedes puid.

Taas selgitati kolm parimat. Kõigile osalejaile anti audiodiplom, mida võis igaüks kuulata ja oma arvutisse salvestada.

Mõlema võistluse lood avaldati Eesti Pimedate Raamatukogus elektroonilises ja helivariandis välja antavas nägemispuudega inimeste ajakirjas Epüfon.

Konkursilugude kirjutamine pakkus autoritele rõõmu, kuid nad tundsid, et vajaksid koolitust. Sellest ka loomingukursus. Osalejad tõdesid, et kursus andis neile väga palju - arendas väljendusoskust ja lisas eneseusku. Nad leidsid, et kindlasti tuleb edasi kirjutada. Ehk ilmub tulevikus ka pimedate ja vaegnägijate proosakogu.

 

PRIIT KASEPALU

Allikas: Videvik

© 2008-2024 E-mail: sylvi.sarapuu@gmail.com