Keskraamatukogu kutsub tutvuma nägemata nähtud maailmaga

Neljapäeval, 2. septembril tutvustab MTÜ Kakora eestvedaja Sülvi Sarapuu Põlva Keskraamatukogus kombatavaid ehk puuteraamatuid ja allakirjutanu Eesto Pimedate Raamatukogu tegevust ning oma filateeliaekspositsiooni „Nägemata nähtud maailm“. Teeme seda nägemise abita.

 

Kombatavad ehk puuteraamatud on nägemispuudega laste jaoks käsitööna valmistatud raamatud, mis sisaldavad kolmemõõtmelisi või reljeefseid pilte. Raamatute valmistamisel kasutatakse tekstiili, puitu, nahka, lõnga, metalli, kive ning mitmesuguseid tehismaterjale. Selliste raamatute abil saavad pimedad või väga väikese nägemisjäägiga lapsed teadmisi asjadest ja nähtustest, millest neil ei ole muidu võimalik ülevaadet saada.

Lisaks piltidele sisaldavad puuteraamatud ka tava- ja punktkirjas teksti

Puuteraamatute valmistamine on eriti arenenud Soomes. Eestisse tõi nende tegemise mõtte 2006. aastal asutatud MTÜ Kakora energiline juht Sülvi Sarapuu. Kakora – see on lühend sõnadest „Kaunis Kombatav Raamat“.

Raamatute pealkirjad räägivad nende sisust – „Hunt jääaugul“, „Mats ja Mari Rannakülast“, „Juustujaht“. Viimane, mille autor on tollane kunstiakadeemia üliõpilane Liis Raudsepp, pälvs 2009. aastal Prantsusmaal Dijonis  toimunud Euroopa nägemispuudega laste pildiraamatute konkursil „Typhlo ja Tactus“ eripreemia.

Kakora liikmete ning Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste valmistatud puuteraamatuid on võimalik laenata Eesti Pimedate Raamatukogust. Seal on praegu 70 puuteraamatut.

Eesti Pimedate Raamatukogu valmistab, komplekteerib, säilitab ja teeb kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, -ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejale.

Kõige enam eelistavad lugejad laenata CD-dele salvestatud DAISY standardis heliraamatuid. Selle standardi järgi valmistatud heliraamatuid saab kuulata DAISY-pleieri või arvutiga. DAISY standardis heliraamat võimaldab lugejal leida hõlpsalt peatükke ja lõikude algusi ning kohti, kus kuulamine katkestati.

Kõigil Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik soovitud heliraamatuid endale postiga koju tellida. Lugejale on see teenus tasuta. Postikulusid tasub raamatukogu. Lugejatel on võimalik laenata üle 1200 nimetuse heliraamatuid, mida nad raamatukogule tagastama ei pea. Lugeja saab korraga endale postiga koju tellida kuni viis heliraamatut. Mittetagastatavaid heliraamatuid ning heliajalehti ja –ajakirju saadetakse soovijatele posti teel iga kahe nädala tagant. Info telefonil 674 8212, e-post laenutus@epr.ee ja kodulehel www.epr.ee

 

Kogusin postimarke ligi 40 aasta eest koolipoisina, kui olin vaegnägija. Mullu anti Eestis „Minu Margina“ välja rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 200. sünniaastapäeva mark. Internetiotsing näitas, et pool sajandit tagasi anti NSV liidus välja Braille juubelimark. Tekkis küsimus, kas taolisi marke on ka mujal käibele lastud ja kogumiskirg tärkas taas.

Nii sündiski filateelia ekspositsioon markidest, tervikasjadest, postkaartidest ja ümbrikest, mida ma ei ole näinud, inimestest, kes ei ole näinud või on nägemise kaotanud.

Põlva Keskraamatukogud on huvilistel seda rahvusvahelisel filateelianäitusel „Estonia 2010“ hõbetatud pronksmedali pälvinud 16-lehelist selgitustega ekspositsiooni võimalik vaadata 18. septembrini.

Eakamad inimesed mälestavad kindlasti nõukogudeaegset tuntuimat pimedat kirjanik Nikolai Ostrovskit. Teisi nägemise kaotanud tuntud inimesi teatakse aga vähem

Nende hulka kuuluvad näiteks inglise luuletaja John Milton, Šveitsi matemaatik Leonhard Euler ja Rootsi tööstur, Nobeli füüsikapreemia laureaat Nils Gustaf Talen. Ka Saksa heliloojaid Johann Sebastian Bach ja Friedrich Händel jäid oma eluea lõpul pimedaks.

Kõige enam on pimedatest postmarkidel kujutatud Louis Braille’d. On ka marke, millel lisaks tavakirjas tähistustele sõrmedega loetav reljeefkiri. Punktkirjas on märgitud selle kirja looja nimi või margi hind. Hollandis mullu välja antud margiplokil on punktkirjas kirjutatud sõnad, tavakirjas aga osa nende tähti ära jäetud. Kõrval oleva Braille tähestiku abil võib lugeda, millised sõnad on punktkirjas kirjutatud.

Vaataja saab markidelt teavet pimekurtusest. Tuntuim pimekurt on USA ühiskonnategelane Helen Keller, kelle 130. sünniaastapäeva tänavu tähistati.

Vanim eksponaat on enne 1940. aastat välja antud postkaart, mille müügist saadud puhastulu anti Eesti pimedate heaks. Võib näha Louis Braille 200. sünniaastapäeva ja pimedate kirjavahetuse ümbrikke ja tervikasju.

 

Allikas: Koit