|
| Tegevus Dokumendid Kultuur kõigile Käsitöö Galerii Lingid Kontakt | ||
Filmi kuulamas06.08.2009 / 00:00
VIDEVIK
Nr 27 (919)
Neljapäev, 6. august 2009
Filmi kuulamas
Kas Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja saalis on kunagi filmi näidatud, ei ole teada. Küll toimus niisugune sündmus 25. mail. Pimedad inimesed olid tulnud jälgima mängufilmi "Ruudi". Kui olla täpne, siis olid tulnud seda kuulama.
Sündmus oli veelgi ebaharilikum. Sellega jõudis lõpule Tartust alanud ja Pärnut ning Kuressaaret läbinud kirjeldustõlkega filmi esitamise tuur.
Seansi alguski oli tavapärasest erinev. Näitleja Mart Aas kirjeldas igat tegelast - nii välimust kui ka veidi tema iseloomu. Kõrvaklappidest kuuldud kirjelduse järel kostis kõlarist tegelase hääl.
Kirjeldustõlkega antakse edasi seda, mis inimesele, kes ei näe või näeb väga nõrgalt, nägemise puudumise tõttu teadmata jääb. Sellist kirjeldamist kasutatakse ümbruse, inimeste, olukordade, näituste, filmide, teatrietenduste ja palju muu vahendamisel. Vilunud kirjeldustõlk teeb kirjelduse, kus võib olla ka tema tundeid, kuid ta ei võta kuulajalt ära mõtlemise ja olukordadele hinnangu andmise võimalust. Etenduste ja filmide kirjeldamisel istub ta teises ruumis ning nägemispuudega vaatajad-kuulajad kuulevad kirjeldustõlget saalis kõrvaklappidest, et teisi vaatajaid mitte segada.
Soome nägemispuudega inimeste hulgas on kirjeldustõlkega üritused väga populaarsed. Eestisse tõi selle algatuse MTÜ Kakora juht Sülvi Sarapuu. Tema eestvõttel on Tallinnas ja Tartus korraldatud kirjeldustõlke pilootpäevi ning kunstinäituste kirjeldamist. Selle jätk oli Eesti esimene kirjeldustõlkega filmi näitamine.
Filmile "Ruudi" tegid kirjeldustõlke osaühing Lugu ja selle ala saladustesse süvenenud vabakutseline näitleja Mart Aas, töö tellis MTÜ Kakora ning seda rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu. Et filmi koopia oli mõeldud jälgimiseks peamiselt nägemispuudega huvilistele, oli kirjeldustõlge tavapärasest veidi erinev - seda ei tehtud filmi vaatamise-kuulamise ajal, vaid salvestati varem DVD heliribale.
"Ega ka mina ei saanud alguses päris täpselt aru, kuidas filmis kõik mõeldud on. Esialgu vaatasin seda algusest lõpuni kolm korda. Kui hakkasin kirjeldustõlget tegema, jõudsin päeva jooksul teha umbes viieminutise lõigu. Teksti korduvalt ümber tehes sai seda lõiku vaadatud umbes kakskümmend korda. Stsenaarium oli käepärast, kuid film oli siiski natuke teistsugune ja stsenaariumi kirjeldustõlkeks üks ühele kasutada ei saanud," rääkis Mart Aas filmile kirjeldustõlke tegemisest.
Kirjelduse koostamisel tuli jälgida, et see oleks täpne ja lühike ning mahuks muusika taustale tegelaste jutu vahele. Filmi vaadanud pimedad inimesed tõdesid, et tegevustik oli vägagi hästi arusaadav. Mõnigi nägijast vaataja tunnustas kirjeldustõlke tegijat - nüüd said nemadki varem nähtud filmist täpsemalt aru.
Kirjeldus filmi lõpukaadritest: "Ruudi ronib kohe laeva ninasse. Kaksikud Ints ja Ants kutsuvad Ruudi enda juurde. (Kostavad poiste hõiked.) Nad on nüüd leppinud. Laeva aerud hakkavad vees liikuma. Loojuva päikese valguses paisub viikingilaeva puna-rohetriibuline puri. Sass ja Liivi vaatavad üheskoos mööduvaid kajakaid ja rannakive. Aleks võtab kaelast nööri otsas rippuva mündi ja annab selle kõrval istuvale Vikale. Vaatavad teineteisele otsa. Vika vaatab münti ja annab selle kõrval istuvale Ruudile. Ruudi omakorda vaatab münti ja viipab paadininas Karmeni kaisus istuvale Ennule. Enn tuleb Ruudi juurde. Ruudi annab mündi. Enn vaatab seda. (Ennu hääl: "See on viikingite münt. Arvan, et me anname selle nendele tagasi.") Enn viskab mündi üle parda vette. Münt vajub vee all üha sügavamale... ja maandub liivasele merepõhjale, täpselt vana viikingite varandusekirstu kõrvale, kus on ka iidse viikingite laeva jäänused. Ruudi ronib laeva ninasse oma ema Karmeni ja uue, leitud isa Ennu juurde, kelle õlale ta tunnustavalt patsutab."
Filmi kuulas
PRIIT KASEPALU
|
||
|
| est eng rus |