Kakora logo kujutab endast mustal taustal valget lahtise peopesaga paremat kätt, mille igas sõrme otsas on musta värviga kujutatud lahtine silm. Sama silm on suurelt ka käe peopesas. Logo on ruudu kujuline ja käsi on näha kuni randmeni. Logo allääres on valgel taustal mustaga kirjutatud suurtes, paksudes trükitähtedes KAKORA.
 
 

INS HEA rahvusvaheline konverents

26.09.2015 / 17:18

Toimumisaeg ja -koht: 17.-19. märtsil 2016, Pariisi teaduslinnakus (Cité des Sciences), Prantsusmaal.

Sensoorika ja puuete teemaliste konverentside sarja („Haistmine, mälu ja õppimine” aastal 2009, ning „Kuulamine, tegutsemine, muusika ja aju plastiidsus” 2011) osana keskendub see konverents puutemeelele. Uuringuprogrammide eesmärgiks on paremini mõista puutemeele peamisi põhimõtteid  (propriotseptiivseid ja eksterotseptiivseid aistinguid, taktiilset- ja liigutustaju),  nagu seda on varem tehtud nägemis- ja kuulmismeele puhul (Dupin, Hayward & Wexler 2015). Yvette Hatwell (1986) ja tema kaastöötajad (Streri, 1991; Hatwell, Streri, Gentaz, 2000) demonstreerisid juba kaua aega tagasi, et kompimine on õppimisel tõhus abivahend. Kahjustamata nägemismeelega lapse elus toimib nägemis- ja puutemeele koosmõju väga varakult ning puutemeel lubab pimedatel neist ümbritsevast keskkonnast ja ruumi osadest ettekujutust saada. Kuigi mõnedes kultuurides kasutatakse puutemeelt vähe ning sellest räägitakse  veel vähem, on puutemeel paljude puuetega inimeste jaoks nende igapäevane suhtlus- ja õppimisvahend. Eriti selgelt tuleb see esile pimedate ja tugeva nägemiskahjustusega inimeste, aga ka pimekurtide elus (Souriau, 2013), kelle puhul verbaalne suhtlus on takistatud, või liitpuudega inimeste puhul, kelle jaoks on kompimine eelistatuim suhtlusviis. Puueteta lapsed kasutavad kompimist harva. Ent Edouard Gentazi poolt läbi viidud uuringud näitavad, et eelkooliealiste laste puhul aitas reljeefsete kirjatähtede kompimine kaasa seoste loomisele tähemärkide visuaalsete kujutiste ja nende fonoloogilise väljendamise vahel, hõlbustades seeläbi lugema ja kirjutama õppimist.

Sümpoosiumi eesmärkideks on:

  • Tutvustada kaasaegsete teadusuuringute põhjal saadud puutemeele alaseid teadmisi.
  • Näidata, kuidas puutemeele kasutamine koos teiste tajumeelte ja kõnega võib soodustada õppimisprotsesse, iseseisvat toimetulekut ja kultuurist osasaamist, eeskätt erivajadustega, aga ka tervete inimeste puhul.
  • Võimaldada osalejatel kohtuda ja kogemusi vahetada ning tutvustada häid praktikaid ja valdkonnaga seotud oskusi.

Keskseks teemaks on taktiilne modaalsus, selle kasutamine nägemispuudega noorte teadmiste omandamise edendamisel (punktkiri, kombitavad pildid, reljeefsed joonistused, visuo-taktiilsed liidesed) ning suhtlemistakistusega puuetega noorte suhtlemisvõimaluste suurendamine ja parendamine.

Konverents on mõeldud laiale huviliste ringile – teadlastele, üliõpilastele, õpetajatele, koolitajatele, terapeutidele, kultuuritöötajatele, lapsevanematele, puuetega ja tervetele inimestele – kõigile, keda huvitavad sensoorika-alased uuringud ja tajumeelte mõju mõtlemisele, emotsioonidele ja käitumisele; puutemeele, õppimise ja mälu vahelised seosed ning puuetega inimestele mõeldud abivahendite tõhususuuringute tulemused.

Suuline ettekanne või kirjalik infomaterjal peaks sisaldama teaduslikku panust (psühholoogia, neuroteaduste, infotehnoloogia, haridusteaduste, antropoloogia, filosoofia jne vallas)  või hariduslike, kultuuriliste ja pedagoogiliste praktikate käsitlusi ning nendega seotud kogemusi.

Oodatavate esitlusmaterjalide põhiteemad on järgmised:

  • Psühholoogia- ja neuroteaduste alased uuringud sensoorika, eriti haptika vallas.
  • Uuringud ja eksperimendid hariduse ja pedagoogika vallas: puutemeele aktiivse kasutamise õpetamine lastele ja teismelistele, taktiilne suhtlus, punktkiri, kombitavad piltkujutised, taktiilsete abivahendite loomine „universaalse disaini” osana.
  • Puutemeele kasutamine, suhtlemine ja teadmiste omandamine liitmeelepuudega või kognitiivse kahjustusega laste puhul.

Teaduskomitee liikmed:  Mélissa  Arneton  (INS HEA-Grhapes),  Michel Bris (INS HEA), Anne Chotin (INS HEA-SDADV) Hoëlle Corvest (Universcience), Edouard Gentaz (University of Geneva, CNRS), Vincent Hayward (Isir, Pariisi Pierre ja Marie Curie ülikool), Bénédicte Leclercq (Universcience) ; Nathalie Lewi- Dumont (INS HEA-Ghrapes), Minna Puustinen (INS HEA-Grhapes), Jacques Souriau (Gröningeni ülikool),   Danièle   Toubert–Duffort   (INS  HEA-Grhapes),   Bertrand   Verine   (Praxiling, Montpellier ülikool)

Korralduskomitee liikmed: Olivia  Brachet  (INS  HEA),  Hoëlle  Corvest  (Universcience),  Yannick  de Bouillane (INS HEA), Marylise Lainard (INS HEA), Nathalie Lewi-Dumont  (INS HEA-Ghrapes),  Séverine Maillet (INS HEA), Nel Saumont (INS HEA)


Juhised suuliste ettekannete/infoplakati esitamiseks:

Palun saatke oma osalussoov ja ettekande materjalid prantsuse või inglise keelsetena, PDF formaadis
(kirjatüüp: Times New Roman 12 pt, reavahe 1,5, vaba serv 2,5 cm). Osalussoov peab sisaldama ettekande või infoplakati pealkirja  ning kokkuvõtet, maks. mahuga 500 sõna, 3 – 5 võtmesõna ning viiteid kasutatud kirjandusele (maks. 10 nimetust). Ära tuleb näidata oma esitluse soovitud formaat (suuline ettekanne või infoplakat) ning enda panuse tüüp (teaduslik ettekanne või isiklikud kogemused ja kriitilised tähelepanekud).  Palun tooge osalemistaotluses ära oma nimi, organisatsiooniline kuuluvus ja ettekande/infoplakati autori(te) meiliaadress ning saatke see e-kirja manusena aadressile severine.maillet@inshea.fr

Tähtsad kuupäevad:

Ettekannete kokkuvõtete esitamise tähtaeg: 21.september 2015
Osaluse kinnitamisest teatamise tähtaeg: 15.oktoober 2015
Konverentsi toimumisaeg: 17. ja 18.märtsil 2016 (ning 19.märtsil Ajunädala (Semaine du Cerveau) raames)

Konverentsi toimetised on kavas avaldada.

Täpsema info saamiseks võtke palun ühendust Séverine Maillet’ga: severine.maillet@inshea.fr

Bibliograafilised viited:

Bara, F., Gentaz, É. & Colé, P. (2004). Quels entraînements  de préparation  à la lecture proposés  aux jeunes enfants de maternelle?; artikkel raamatust É. Gentaz & P. Dessus (toim.), „Comprendre les apprentissages. Sciences cognitives et éducation“ (lk. 11-25). Paris: Dunod.
Bara, F. & Gentaz, E. (2011). Haptics in teaching handwriting: The role of perceptual and visuo-motor skills.
Human Movement Science, 30, 4, august, 745–759.
Bara, F., Gentaz, E., Colé, P. & Sprenger-Charolles, L. (2004). The visuo-haptic and haptic exploration of letters increases  the kindergarten-children’s  understanding  of the alphabetic  principle.  Cognitive Development, 19, Nr. 3, juuli–september, 433–449.
Dupin, L., Hayward, V. & Wexler, M. ( jaanuar 2015). Direct coupling of haptic signals between hands.
Proceedings of the National Academy of Sciences, 112, 2, 619–624.
Gentaz, É. (2009). La main, le cerveau et le toucher. Paris : Dunod.
Hatwell,  Y.  (1986).  „Toucher  l’espace :  la  main  et  la  perception  tactile  de  l’espace.“  Lille :  Presses universitaires de Lille.
Hatwell,  Y., Streri,  A. & Gentaz  É. (dir.).  (2000).  „Toucher  pour  connaître : psychologie  cognitive  de la
perception tactile manuelle.“ Pariis: PUF.
Hatwell, Y., Streri, A. & Gentaz, E. (2003). „Touching for knowing.“ Amsterdam/Philadelphia:John Benjamins
Publishing Company.
Heller, M. & Gentaz, E. (2013). Psychology of touch and blindness. New York: Psychology Press. Souriau, J. (2013). Comprendre et communiquer avec ceux qui ne parlent pas. Vie sociale, 3, 93-116. Verine, B. (2014). Dire le non-visuel. Liège : Presses universitaires de Liège.

© 2008-2018 E-mail: sylvi.sarapuu@gmail.com