Kakora logo kujutab endast mustal taustal valget lahtise peopesaga paremat kätt, mille igas sõrme otsas on musta värviga kujutatud lahtine silm. Sama silm on suurelt ka käe peopesas. Logo on ruudu kujuline ja käsi on näha kuni randmeni. Logo allääres on valgel taustal mustaga kirjutatud suurtes, paksudes trükitähtedes KAKORA.
 
 

Projekti Kirjeldustõlge professionaalses teatris käigus läbiviidid uuring

16.02.2014 / 13:09

Projekti „Kirjeldustõlge
professionaalses teatris“
käigus läbiviidud uuring
Sülvi Sarapuu kirjeldustõlke konsultant, kirjeldustõlke
maaletooja/tutvustaja/koolitaja, MTÜ Kakora
jagatakse: Kultuuriministeerium, Eesti Draamateater, MTÜ Kakora.

1.  Üldist
Projekti Kirjeldustõlge professionaalses teatris käigus toimus uuring kahes osas. Üks küsimustik oli
teatritöötajatele, näitlejatele, juhtkonnale ja teine nägemispuudega klientidele/vaatajatele.
Projekt algas 1. jaanuaril 2013 ja lõppes 31.12.2013. Selle käigus toimus vahendite vähesuse tõttu
vaid üks kirjeldustõlkega teatrietendus. Kuigi algses projektis esitati taotlus kirjeldustõlkeks kahele
teatrietendusele nii HMN Kultuuriministeeriumile kuika Sotsiaalministeeriumile.
Algselt oli planeeritud kirjeldustõlkega etendus nii Draamateatri suures saalis kui ka etendus
Draamateatri väikeses saalis. Teostus ainult osa projektist ja üksnes tänu aprillis 2013 Tartu
Ülikooli täienduskoolitusena toimunud kirjeldustõlkide kursusele, mille lõpetajad valmistasid
kursuse lõputööna ette etenduse „Kontakt” kirjeldustõlke. Kui seda koolitust poleks olnud, poleks
saanud uuringut läbi viia, sest kirjeldustõlkidele nende töö eest polnud meil millestki maksta.
Kirjeldustõlke stsenaariumi kirjutamine ja ettevalmistamine nagu ka selle ettekandmine on tõlkide
autoritöö.
Juba aasta 2013 alguses võeti ühendust Draamateatri kommunikatsioonijuhi Tanel Tomsoniga, kes
oligi kogu projekti vältel kontaktisik Draamateatri ja MTÜ Kakora vahel.
Lepiti kokku, et töötajatele korraldatakse lühike koolitus teemal mis on kirjeldustõlge ja milleks
seda on tarvis. Koolitusele, mis sai teoks  8. Mail, tuli umbes 12 töötajat. Kõik olid
klienditeenindajad. Peale kommunikatsioonijuhi ei olnud juhtkonnast kedagi ja näitlejad puudusid
täielikult.
Nagu tagasisidest ja ka koolituse situatsioonist aru saime, oodati näpunäiteid, kuidas
nägemispuudega kliendiga suhelda. See oli küll üks osa koolitusest. Aga oluline osa koolitusest oli
ka kirjeldustõlke tutvustamine ning et sellise teenuse juurutamisel peab kogu teater, alates
finansjuhist tehniliste töötajateni vähemalt teadma, mis toimub. Küsimustikule vastajate meelest
polnud kuuldu see, mida nad ootasid. Seega võime teha järelduse, kuna juhtkond ei näidanud huvi
üles ega ka näitlejad mitte, oodati koolitust klienditeenindajatele, kuidas käituda nägemispuudega
inimesega. See ei olnud aga MTÜ Kakora esmane eesmärk. 
Teatri töötajatele valmistatigi küsimustik, mis kajastab koolituse tulemusi ja ootusi. Vastajaid oli
kuus.

Näidendit „Kontakt“ 22. mail 2013 Draamateatri väikeses saalis käis projekti poolt korraldatud
kirjeldustõlkega etendusel vaatamas 25 külastajat, kellest pooled olid nägemispuudega.
Nägemispuudega külastajatele korraldati kell 18:15-18:45 Draamateatri väikese saali lavaga
tutvumine, mille käigus saadi kontakt lava kujundusega. Lisaks katsetati ka tehnikat, ning näitlejad
tutvustasid etenduse tegelasi ja nende välimust. Ja kui ülejäänud külastajad sisenesid saali, kuulasid
saalisolijad kõrvaklappidest juba kirjeldustõlgi kirjeldust lava täpsest kujundusest, valgustusest,
millest sujuvalt algas etendus ning kirjeldus jõudis vaatajateni kõrvaklappide kaudu.
Esimese vaatuse kirjeldustõlk oli Tiina Masing ja teise vaatuse tõlk Merike Kaljujärv ning
konsulteeris Priit Kasepalu. Tagasiside tuli 7 külastajalt, kellest kaks olid saatjad.
2.  Planeeritud tegevus ja elluviidud tegevus
Algne eesmärk oli korraldada kaks kirjeldustõlkega etendust Draamateatris, korraldada enne
etendusi teatritöötajatele (juhtkond, näitlejad, tehniline personal ja teenindav personal) lühike
koolitus ja koostada tagasiside küsimustikud nii teatritöötajatele kui ka kirjeldustõlkega etendusi
külastanud nägemispuudega klientidele. Taotlesime vahendeid projekti läbiviimiseks, millest HMN
rahastas Kultuuriministeeriumi kaudu ainult 1600€. HMN kaudu Sotsiaalministeeriumile esitatud
taotlust ei rahuldatud. Seega tuli kogu projekt ümber mängida ja otsustada, mida üldse on võimalik
teha. MTÜ Kakora viis koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga
täiendkoolitusprogrammi raames läbi 64 kontakttundi (ühe kontakt tunni juurde kuulub 26 h
iseseisvat tööd) sisaldava koolituse kirjeldustõlkidele ja kirjeldustõlke konsultantidele. Kakora
pakkus mõlemaid teatrietendusi tulevaste kirjeldustõlkide lõputööks. Etenduse „Kontakt“ võtsid
tööalla Tiina Masing ja Merike Kaljujärv tõlkidena ning konsultandina Priit Kasepalu. Etenduse
pikkus on 2h 40 min ja see jagati kaheks. Ühele tõlgile jäi seega kirjeldustõlke stsenaariumi
kirjutamine ühele vaatusele etendusest ning ka selle ettekandmine. Ajaliselt 1 h 20 min. Viidates
2013. aasta oktoobris kogemuste vahetuse eesmärgil Saksamaal käidud festivali õppereisile, kus
käisid kaks tõlki ja konsultant, selgub nende raportist, et filmi 15 minuti kirjeldamiseks kulub
professionaalidel (meeskonnal: kaks tõlki ja konsultant) üks terve päev, siis siin oli tegu koolituse
käigus õpitu praktiseerimisega ja aega kulus kindlasti rohkem. Draamateatriga saime kokkuleppele,
et teater toimetab tõlkidele etenduse käsikirjad/tekstiraamatud, DVD etenduse salvestusega ja
võimaldab kolmele etendusele tõlkemeeskonnale vabad piletid. Lisaks muidugi etendus koos
klientuuriga, kellele kirjeldustõlget tehti. Kuigi pidasime tihedat kontakti teatriga, ei jõudnud ikkagi
see sõnum täielikult teatrini, et kirjeldustõlge, nagu ka viipekeeletõlge, on vajalikud teenused
klientuuri paremaks teenindamiseks. Klienditeenindajad, kes koolitusel käisid, ei saa kahjuks mitte
kuidagi mõjutada otsustajaid, ainult kahetsust avaldades, et see puudub. Kirjeldustõlge peaks olema
teenusena kättesaadav teatrites esitatava repertuaari osana. Nii nagu seda on Euroopa maades, 2008
aastast Inglismaal juba, Rootsis, jne., jne.         
3.  Etendus Martin Algus  - „Kontakt“
Lavastaja Ingomar Vihmar
Kunstnik Illimar Vihmar (külalisena)
Osades Kleer Maibaum-Vihmar (külalisena), Kristo Viiding, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta
Laan, Märt Avandi, Maria Avdjushko, Martin Algus (külalisena).
„Kontaktis“ tõukavad juhuslikud kohtumised ja kokkupõrked tegelasi mitmes Läänemere äärses
riigis ootamatult iseendasse vaatama, endaga uuesti ühendust võtma ja avanema, et oma
„kookonist“ välja astudes eluga edasi minna. See on lugu universaalsest soovist olla ühenduses
iseenda ja maailmaga. „Kontakt“ võitis 2010. aastal näidendivõistlusel New Baltic Drama 2011
Eesti peapreemia.
Esietendus 23. septembril 2012 väikses saalis.
Osades:
Rene, 16 Kristo Viiding
Rita, 39 Kleer Maibaum-Vihmar (külalisena)
Anton, 63 Ain Lutsepp
Georg, 43 Jaan Rekkor
Anne, 23 Marta Laan
Johan, 37 Märt Avandi
Naine, 30–50 Maria Avdjuško
Mees, 30–50 Martin Algus (külalisena)
lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar
kunstnik Illimar Vihmar (külalisena)
valguse kujundaja Triin Suvi
etenduse juht Anneli Roosi
lavameistrid Mihkel Roolaid, Eerik Nõlvaku, Oskar Pruus
lavatehnik Villu Jõgi
valgustajad Andreas Altmäe, Sten Martin Saarest
heli- ja video Sten Tigane
riietajad Kayre Pärnpuu, Jaanika Idvan, Marie-Katharine Maksim
grimeerijad Helga Aliis Saarlen, Küllikki Pert, Kristel Kärner, Marit Pruul, Mare Bachman
kunstnik-kujundaja Külliki Falkenberg
õmblejad Urve Lerman, Jana Volke, Inge Vagiström, Marvi Idol
drapeerija Enna Jürine
vanemrekvisiitor Karin Tetsmann
butafoor Ardi Aav
mehaanik Indrek Odamus
tisler Toivo Sakk, tisler-dekoraator Juho Kokamägi
konstruktor Andrus Muuga
lavastusjuht Andres Bergström
lavastusteenistuse juht Toivo Kaev
etendusteenistuse juht Johnnes Tammsalu
kostüümiala juhataja Piret Tang
peanäitejuht Priit Pedajas
teatrijuht Rein Oja
Eesti Draamateater 22.5.2013.
Sooviad said ka punktkirjas teatrikava.
4.  Tehnika ja vastutaja
Eesti Draamateatriga läbirääkimisi pidades lubas teater kontaktisiku kaudu et tehnika eest hoolitseb
teater. Nii olid etenduse ajal meie kasutada kõrvaklapid ja saatja ning kirjeldustõlkidel mikrofonid
ning eraldi koht, kus tööd (tõlget) teha.
Sünkroontõlkeaparatuuri patareid olid teatri omaosalusena projektis. Muidugi leidus ka neid, kes ei
saanud aparatuure tööle. Seega vajab tehniline koostöö alati lisa ja mitmekordset kontrolli.
Kõrvaklappe saatjatega kirjeldustõlke jälgimiseks kasutasid ka nägijad. Nõnda oli see uus kogemus
ka nägijaile.
5.  Mis on kirjeldustõlge?
Kirjeldustõlge on visuaalse, liigutuste, ümbruse, värvide, ilmete, liikumise, oluliste detailide
verbaliseerimine nägemispuudega inimestele. Teenus on vajalik ka eakatele, inimestele, kel on
probleeme terviku kokkupanemisega ja ka lastele.
Tõlget tehakse etenduse ajal ainult vaikuse hetkedel. Võimaluse piires kõneldakse sellest, mis just
toimub. Dialoogide peale ei räägita. Siin ongi piirajaks aeg. Paari sekundiga tuleb ära öelda kõik
oluline etenduse tegevust silmas pidades. Muidugi on olukordi, kus kirjeldatakse järgi või ette, kuid
see peab jääma tajutavatesse aja piiridesse. Ilmselt 10 ja isegi viis minutit varem ei tohi kirjeldada,
et joob tassist. istub toolil, kuulab salaja. Nii meil kui ka teistes maades, kus kirjeldustõlge on
teenusena, on erinevaid kasutamise vorme. On maid kus kirjeldused on pikad ja kujundlikud ja
neid, kus kirjeldused on minimaalsed, lühidad. Ja muidugi siis sealt vahepealt samuti.  
On väljatöötatud põhimõtteline reeglistik, mida kirjeldustõlk peab järgima ja mis on aluseks
kirjeldustõlke stsenaariumi valmistamisel. Lisaks tuleb kirjeldustõlke tegemisel arvestada
nägemispuudega inimeste soovide, seisukohtade ja nägemustega süžee edasiandmisest.
6.  Kes on kirjeldustõlk ja mida ta teeb?
Kirjeldustõlgiks võib olla iga inimene, kel on kiire reaktsioon, hea terviku nägemise taju,
suurepärane oskus emakeeles väljenduda, täpne sõnastus, täpne ajaline tunnetus. Lisaks eelnevale
peab olema läbitud kirjeldustõlke koolitus vähemalt kogumahus 260 h, millest kontakttunde 64 h
ulatuses ja ta on sooritanud koolituse lõpus ka kaitstud kirjeldustõlke lõputöö ning saanud koolituse
tunnistuse. Kirjeldustõlk täidab rahvusvaheliselt heakskiidetud kirjelduse põhimõtteid ja teeb
koostööd kirjeldustõlke konsultandiga, kultuuriasutustega ning sihtgruppidega. 
Kirjeldustõlk vahendab üritustel ja etendustel, kuidas, kus ja kes liiguvad vaatajate, üksteise,
teineteise ja esemete suhtes. Vahendab kuulajatele, millised on olulised detailid, värvid, ilmed ja
liigutused tervikut ning süžeed silmas pidades.
Kirjeldustõlget on üritustel peamiselt vaja nägemispuudega inimestele visuaalsusest osa saamiseks,
kuid on täheldatud, et kasu saavad ka eakad, lapsed ja need, kel on raskusi tervikliku kujutluspildi
moodustamisega ümbritsevast.
7.  Kes on kirjeldustõlke konsultant?
Kirjeldustõlke konsultant on täispime inimene, kes on läbinud samasuguse koolituse mahuga 260
h, millest 64 h kontakttunde, ning on koos tõlgiga sooritanud lõputöö ja saanud tunnistuse.
Konsultant aitab viia kirjeldustõlgini võimalikult laialdase vaatenurga kogu sihtgruppi arvestades
(sündinud pimedad peavad oluliseks hoopis teisi asju, muud, kui täiskasvanuna nägemise kaotanud
kliendid). Sealjuures kunstiline väärtus peab võitma, mitte kaotama. Konsultant juhib tõlgi
tähelepanu erinevatele vaatenurkadele, mis sisust arusaamise ka ilma nägemiseta mõistvaks võivad
teha.
8.  Koolitus
Koolitus viidi teatri töötajatele läbi 8. mail 2013.
Algselt planeeriti läbi viia koolitus, mille kestvuseks oleks olnud 4 akadeemilist tundi.
Draamateatri kontaktisik aga leidis, et piisab kahest akadeemilisest tunnist. Nii nagu juba tõdesime,
et kuigi koolitus oli mõeldud nii kirjeldustõlke tutvustamiseks kui ka üldiselt andmaks näpunäiteid,
kuidas käituda nägemispuudega inimestega, oodati ainult näpunäiteid nägemispuudega inimestega
suhtlemiseks, seda näitas kohaletulnute amet, nimelt olid kõik klienditeenindajad peale
kommunikatsioonijuhi. Kohal oli ka etenduse konsultant ja üks kirjeldustõlk.
Kommunikatsioonijuht vabandas teisi ametirühmi kiirete töödega. Kakora poolt oli koolitajaks
Sülvi Sarapuu, kirjeldustõlke konsultant (Soome 2011 sügis, koolitajana 2013 kevad).
Seega nähti teatri poolt ainult ühekordset projektilaadset üritust, mis mitte millekski ei kohusta.
Hiina vanasõna ütleb: Mida näed, selle unustad, mida kuuled, seda mäletad, mida teed, seda oskad!
Koolituse kava oli järgmine:
Koolitus Eesti Draamateatris, projekti ”Kirjeldustõlge kui teenus professionaalses teatris raames.
Algne:
aeg: 12.4.2013. kell 12-15.30 või 14-17.30.
Koht: Draamateater
Sihtgrupp: näitlejad, teenindajad, juhtkond.
Tegelikult:
aeg: 8 mai 2013. kell 15-16.30.
Planeeriti 20-25 osalejat. Kohal maks 15.
Algne kava:
Kell 14.00-15.30  - Mis on kirjeldustõlge ja selle ajalugu maailmas / Eestis
-  Praktilisi harjutusi ja tagasiside.
kell 15.30-15.45   vaheaeg
kell 16.00-17.30   - Ligipääsetavus kultuuriasutustes.
- Mida, kus, millal, kuidas, kellele/kellega.
- Kokkuvõte /tagasiside.
Tegelik:
Kell 15.00-16.30.   - Mis on kirjeldustõlge ja selle ajalugu maailmas / eestis
-  Praktilisi harjutusi ja tagasiside.
All oleva teema kohta jagati ainult materjale, sest sellest polnud aega kõnelda. Ligipääsetavus
hõlmab nii teenuseid, teenindajaid, kui kogu teatrit personaliga.
- Ligipääsetavus kultuuriasutustes.
- Mida, kus, millal, kuidas, kellele/kellega.
- Kokkuvõte /tagasiside.
Sülvi Sarapuu, Kakora MTÜ
9.  Koolitusejärgselt Draamateatri töötajatele esitatud küsimustik
kommentaaridega
Draamateatris koolitusel käinud töötajate tagasiside
Küsimustikule vastas 6 teatritöötajat, viis klienditeenindajat ja üks inimene juhtkonnast.
Küsimustiku küsimuse järel on numbriliselt märgitud vastajate vastused ja iga rea lõpus on vastuste
keskväärtus.  
Konstruktiivse tagasiside küsimustik: etendus Kontakt 22.05.2013.
Draamateatri töötajatele
Palun hinnake järgmisi aspekte, skaalal 1-kehv; 2-ei oska öelda; 3-hea; 4-väga hea.
1.  Koolitusel kirjeldustõlge teatris käsitletud teemad:
1.1.  Asjakohasus     3, 3, 3, 3, 3, 2, /2,8 – oodati hoopis näpunäiteid
suhtlemiseks nägemispuudega inimestega 
1.2.  Keerukus    3, 3, 2, 2, 3, 3,  /2,7
1.3.  Huvitavus     3, 2, 3, 3, 3, 3,  /2,8
1.4.  Rakendatavus igapäeva töös   3, 3, 3, 3, 3, 1, /2,7
1.5.  Uudsus     3, 2, 2, 3, 3, 1,  /2,3
1.6.  Materjalid     3, 3, 3, 3, 3, 3, /3,0
1.7. Mida polnud? Mis oleks võinud olla lisaks?
ei mingeid soove, ettepanekuid.
2.  Lektori/koolitaja pädevus
2.1.  Väljendusoskus     4, 3, 1, 2, 2, 3,  /2,5
2.2.  Arusaadavus     4, 3, 1, 2, 2, 3, /2,5  
2.3.  Osalejate kaasamine   3, 2, 2, 3, 3, 3,  /2,7
2.4. Koolituse materjalid   3, 3, 3, 3, 3, 2,  /2,8
  Ei vastanud klienditeenindajate ootustele. Kahjuks liiga uus teema.
Teie kommentaarid ja soovid MTÜ Kakorale/koolitajatele tulevaks:
- Esinejal oli raskusi enese väljendamisega. Sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama.
- Koolitaja häälestatus võiks olla positiivsem, siis tekiks parem side kuulajatega.
3.  Üldised soovitused/kommentaarid
- Materjalide kiiremaks leidmiseks arvutist peaks kaasas olema abistaja.
4.  Üldandmed:
4.1.  Teie amet: publikuteenindaja, kommunikatsioonijuht, publikuteenindaja, publikuteenindaja,
publikuteenindaja, publikuteenindaja, 5/1
4.2. Teie haridus: 5kõrgem, 4kõrgem (lõpetamata), 3Kesk-eri, 3kesk-eri, 3kesk-eri, 5kõrgem
4.3.  Teie vanus: 86, 42, 75, 74, 71, 72, /70
Teatri juhtkond: Vastajaid oli ainult üks.
Palun ristitage teile sobiv vastus.
4.4. Kas toimus info jagamine töötajatele?
- jah x  - ei
4.5. Kas oli piisavalt infot teema kohta?
- jah x  - ei
4.6. Kas teemakohane info oli arusaadav?
- jah x  - ei
4.7.  Kuidas infot jagati:
A) Kirjalikult x
B) Suuliselt
C) Infot ei jagatud 
4.8.  Lisage soovikorral oma kommentaar teema kohta.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
5. Teie kommentaarid ja soovid MTÜ Kakorale/koolitajatele tulevaks.
-Kindlasti võiks olla loengust kompaktne vorm, mis jagab selges vormis praktilisi soovitusi ja
näpunäiteid vahetult publikuga kokku puutuvatele teatri töötajatele arvestusega, et neil on juba
küllalt suur kogemus erinevatest vaeggruppidest vaatajatega igapäevatöös.
- Soovitus näitab koolitusele tulnud ja küsimustikule vastanute selgeid ootusi, saada näpunäiteid
nägemispuudega klientuuriga suhtlemiseks, aga mitte kirjeldustõlkest kui teenusest huvitatust.
- Nii võibki tõdeda, et niikaua, kuni teenus pole mingi klausliga muudetud kohustuslikuks, sellesse
isegi mitte ei süveneta. 
10.  Teatrit külastanud nägemispuudega klientide tagasiside kommentaaridega
25st külastajast, kes tulid etendusele Kakora kaasabil, vastas küsimustikule seitse. Nägemispuudega
inimesed olid 25st kliendist pooled.  Küsimustiku küsimuse järel on numbriliselt märgitud vastajate
vastused ja iga rea lõpus on vastuste keskväärtus.
Küsitlus:
„Kontakt“ Eesti Draamateater 22.5.2013.
MTÜ Kogub ja kaardistab kirjeldustõlke kui teenuse vajalikkust käsitlevaid andmeid ja palub Teil
vastata järgnevale küsitlusele.
Palun märkige numbriga hea 4, rahuldav 3, nii ja naa 2, halb 1, ei tea 0.
Korraldus:
1.  Informatsioon etendusest?   4, 4, 3, 4, 4, 4, 4,  /3,9
2.   Kohalejõudmine teatrisse?   4, 4, 4, 3, 4, 4, 3,  /3,7   
3.  Personali teadlikkus/informeeritus?  
A) teenindav personal     4, 3, 4, 4, 4, 4, 3,  /3,7
B) näitlejad       4, 4, 4, 4, 4, 3, 3,  /3,7   
C) juhtkond       0, 0, 0, 3, 4, 0, 2,  /1,2
4.  Kirjeldustõlke vajalikkus?   4, 3, 4, 4, 0, 3, 4,  /3,1   
5.  Pileti hind?     4, 4, 2, 3, 4, 3, 2,  /3,1
6.  Tehnika valmidus?   4, 3, 3, 4, 2, 4, 3,  /3,2  
- kõrvaklapid ei hakanud tööle, mu vaegnägijast kaaslane pidi korduvalt paluma ka enesele
kõrvaklappide ulatamist.
Etenduse kirjeldustõlge:
7.  Ettevalmistus     4, 4, 3, 4, 3, 3, 3,  /3,4   
8.  Kirjeldustõlgi töö 1.-vaatuse ajal?  
A) Selgus     4, 4, 2, 4, 4, 4, 2,  /3,4
B) konkreetsus     4,  4, 2, 3, 4, 4, 3,  /3,4
C) arusaadavus     4, 4,  4, 4, 4, 4, 3,  /3,9
D) edasiviivus     4, 4, 2, 4, 4, 4, 3,  /3,6
9.  Kirjeldustõlgi töö 2.vaatuse ajal?  
A) Selgus     4, 4, 4, 3, 4, 4, 3,  /3,7
B) konkreetsus     4, 4, 3, 4, 4, 4, 3,  /3,7   
C) arusaadavus     4, 4, 4, 3, 4, 4, 3,  /3,7
D) edasiviivus     4, 4, 2, 3, 4, 4, 3,  /3,4
10.  Tõlke meeskonna töö?   4, 4, 3, 4, 4, 4, 4,  /3,9
11.  Etendus tervikuna?   4, 3, 2, 3, 4, 4, 3,  /3,3
12.  Kirjutage palun lühidalt oma nägemus kirjeldustõlkest tulevikus/edaspidistel üritustel?
- Olen nägija ja püüdnud maksimaalselt kirjeldustõlkest osa saada.
- Mina olen osa saanud kolmest kirjeldustõlkega etendusest/filmist – lastefilm „Lotte ja kuukivi
saladus“, „Idioot“ ja etendus „Kontakt“. Väga huvitav kogemus oli Lotte filmiga seoses, kuna
ootasin kõrvaklappe, aga neid ei olnud ega tulnud, sest kirjeldustõlge oli osavalt pikitud filmi sisse
kõigile kuulamiseks. Tagantjärele mõtlesin, et loomulikult, lastel on mugavam ju ilma klappideta.
- „Idioot“ oli väga põhjalike kirjeldustega.
- „Kontakt“ - etendus meeldis, ka see, kuidas näitlejad ennast ja oma tegelaskuju kirjeldasid.
Kirjeldustõlge oli minu arvates piisav. 
- Teatud protsent meediast (telesaated, filmid, sarjad) kirjeldustõlkega. Kirjeldatud
teatrietendused/muuseomi eksponaadid.
- Käin palju teatris, eriti eelmisel hooajal. Käin oma nägijatest kaaslastega ja ilma kirjeldustõlketa.
See oli mul teine kogemus. Esimese kogemuse sain KUMU tantsuetendusel, kus kirjeldustõlget tegi
Mart aas. Tantsuetendusel oli see igati omal kohal luues olulist lisaväärtust. Sõnalavastuses hakkas
häirima sedavõrd, et lõpuks võtsin klapid peast ära. Minu jaoks oli liiga palju teksti, mis hakkas
häirima süžee jälgimist ja eriti süvenemist sisusse ja kuna konkreetselt selles etenduses oli oluline
koht seoste nägemisel-tajumisel, oli mitteolulisi vormilisi detaile ja tegevust kirjeldav lisajutt
topelthäiriv. Seda enam, et mitmed kirjeldused olid nihjkes ehk lohises järgi. Esimene tõlkija oli ka
natuke liiga ähmis, teine õnneks enesekindlam ja rahulikum.
- Et kõlama ei jääks liigne kriitika, siis minu isiklik arvamus on, et oluline ja lisaväärtust loov oli
eelnev kontakt lava ja näitlejatega, mil oli võimalik tutvuda lavaga ning näitlejate oma välimuse ja
rolli kokkuvõtlik kirjeldus. Mulle isiklikult oleks sellest piisanud. Võibolla väikesed täiendused
etenduse ajal on ka hea aga sedakorda oli ilmselgelt liiga palju lisateavet, mida anti edasi ajalise
nihkega ehk et sündmus oli juba toimunud ja teave sellest minunigi jõudnud, kui tõlk seda alles
kirjeldama hakkas või kirjeldas. See häiris üsna tugevalt.
- See ju oleneb üritustest, kas näitus film või teater või ekskursioon.
- Tunnistan, et ajakirjanikuna hakkas kirjeldustõlge mind nii väga huvitama, et tahaksin seda
rohkem kogeda ning ise ka seda õppima minna. Võtsin juba ühendust kursuste korraldajaga ning
palusin neil teavitada uute kursuste toimumisest.
- Kindlasti sõltub kirjeldustõlke vajalikus ja ulatus ka igast konkreetsest etendusest ja stiilist.
Fragile tantsuprojekti lõpprogrammi kirjeldustõlge oli suurepärane ja igati asjakohane. Võibolla
oleks huvitav katsetada ka mõne muu stiiliga. Näirteks ballett, mis kindlasti suur väljakutse või
ooper. Käisin just eile vaatamas Estonias esietendust “Liblikas” ja seal läks mõte kirjeldustõlkele.
Tasuks ehk katsetamist, kui finantse, tahtmist ja jõudu  ning eksperimenteerijaid jaguks.
- Mul pole ühtki originaalset ideed välja pakkuda, soovin vaid, et rohkematel etendustel nii
sõnateatris kui muusikalavastuste puhul, oleks tunduvalt rohkem kirjeldustõlkeid.
13.  Siia võite lisada märkusi ja soove korraldajatele.
- Kindlasti soovin edu korraldajatele! Uitmõte – kas kirjeldustõlkega filme (eriti lastefilme) võiks
olla ka nö. salvestatult saada, et saaks mitmeid kordi vaadata.
- Jõudu arendustegevuseks ja edu edaspidiseks.
- Minumeelest peaks riiklikult toetama kirjeldustõlget kui teenust, kasvõi ühtegi etendust hooajal
prof; teatris, ühte seeriat või filmi tv:s, uut kodumaist filmi kinos samaaegselt, kui film tuleb
kinodesse, et ka nägemispuudega inimesed saaksid osa visuaalsusele ülesehitatud
kultuurisündmustest. Paljust loobutakse, sest ei tea millele saal naerab, või oigab, miks on
haudvaikus nii saalis kui laval jne. Nii teatris, kinos infot kaaslaselt küsides segab see nii
kõrvalvaatajaid kui ka kaaslast vaadatavast osasaamisel. Nagu segab nägemispuudega inimese
küsimine (Mis toimub?)  koduseid, kui tahta osasaada isegi telesaadetest.  
11.  Kokkuvõte ja soovitused/tähelepanekud
Võib öelda, et nii Draamateatri töötajate kui ka kirjeldustõlkega etendusel käinud klientide seas
projekti käigus teostatud küsitlus näitas kätte teatripoolsed kitsaskohad ja tõi esile mõned plussid.
-  Kirjeldustõlge kui teenus vajab endiselt tublit tutvustamist ja sellekohast koolitust nii teatrites,
filmitegijate seas, kultuurikorraldajatele, kultuuriasutustele, muuseumitele,
Kultuuriministeeriumi töötajatele jne. Vaatamata sellele, et nii esimesel etendusel Viljandi
Ugalas kui ka järgnevatel etendustel, kus on olnud professionaalne kirjeldustõlge, (Endla
etendusi me nende hulka ei saa arvata) mängisid näitlejad üle ja nii võtsid ära võimaluse
kirjeldustõlgil olukordi kirjeldada. Ei kirjeldata näitlejate teksti peale. Seal aga muutus olukorra
kirjeldus juba üleliigseks etendust silmas pidades. Ette ja järelkirjeldust peab tegema tegevuse
suhtes võimalikult väikese ajanihkega. Seega on vaja leida võimalus teatrites või osana
näitlejakoolitusest tutvustada kirjeldustõlget kui teenust, mille abil nägemispuudega inimesed
klientidena saavad osa visuaalsusest.
-  Ligipääsetavus tähendab kultuuriasutuses (Eesti Draamateater) terviku nägemist, mitte ainult
teenindajate suhtlusviisi. Ka kõik teenindajad peavad olema kursis kogu projekti jooksul
toimuvaga, isegi lõunatunni asendaja. Klient ei pea temaga vaidlema, seetõttu, et tema ei tea
midagi.
-  Koolitused on mõeldud kõigile, kogu personalile.
-  Pileti hind , mis tuleb maksta nägemispuudega inimesel nii enese kui saatja eest, on arvestades
väikesi pensione soodustusest hoolimata liiga kõrge. Sageli on nägemispuudega inimesel nõnda,
et üldse pääseda kultuuriüritusele tuleb see keegi kinnimaksta, sest saatja ei pruugi üldse olla
huvitatud sellest üritusest. Ka kultuurisündmuste korraldajail pole sellist personali, kes
nägemispuudega inimesega üritustel tegeleb, nagu seda on Põhjamaades. Võtab puudega kliendi
juba välisuksel vastu, paneb temaga koos riided ära, juhendab wc:sse, toimetab temaga
kohvikus, abistab kliendi kohale, vaheajal toimetab kliendiga/on talle abiks ja lõpuks saadab
kliendi tellitud taksosse.
Tore on tõdeda, et projekt „Kirjeldustõlge professionaalses teatris” Draamateatri näol sai
mingitki toetust.
-  Et teater suhtus asjasse heatahtliku leige huviga. Oleksime oodanud suuremat huvi.
-  Et kontaktisik teatri ja organisatsiooni vahel üritas teha temast oleneva.
-  Et kirjeldustõlgid ja konsultant said võimaluse tutvuda etendusega nii kolmel korral teatris
kui ka käsikirja ja DVD kaudu.
-  Et lavastuse personal lubas ja andis võimaluse enne etendust lavaga tutvuda.
-  Et näitlejad enne etendust end esitlesid.
-  Et teenindav personal tegi kõik neist oleneva, et üritus probleemideta kulges, peale mõne
väikese tehnilise viperuse.
-  Et etenduse kavad olid soovijatele punktkirjas.

© 2008-2018 E-mail: sylvi.sarapuu@gmail.com